ÕTÜ 1984. aasta laureaat, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik ütles, et ühing on suuresti “süüdi” tema karjääris ja praeguses doktorantuuris. “Olin huvideta laps, kes ei tahtnud teha sporti, viisi ei pidanud, nii et vanemad ei teadnud, mida minuga peale hakata,” ütles ta. “Teaduslik ühing mõjutas palju minu elu, pärast keskkooli läksin õppima ajalugu. Usun tõesti, et see tegi minust inimese.”

##Raik lisas, et tuli infopäevale, et venekeelseid lapsi ei unustataks. “Nende hulgas on väga palju andekaid, kes saaksid ühingu kaudu Eestis kõrghariduse ja rohkem Eestiga seotuks,” märkas ta.

Iru Elektrijaama juht Kersti Kaljulaid tunnistas, et teadustekstide lugemaõppimise oskus keskkoolis tõi talle ülikoolis tohutu edu. “Uurisin ornitoloogiat ja minu juhendaja oli Tartu Ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi korraline professor Raivo Mänd,” lausus Kaljulaid. “Ta suutis mu kirjutama õpetada.

Kümneleheküljelisest tekstist tõmbas ta üheksa maha, öeldes, et üldiselt pole nii kõva teadust olemas, mis viiele leheküljele ära ei mahu, aga minu oma pole veel ka seda.”

Tallinna 44. keskkoolis õppinud Kaljulaid ei mäleta, et kooliväline uurimistöö oleks liiga palju aega võtnud.

Haridusministeerium toetas Ühingu loomist 250 000 krooniga. Esimene taasasutamiskonverents, kus õpilased oma töid tutvustavad, on plaanis sügisesel vaheajal. EBS-i professori Peeter Lorentsi hinnangul hakkab ühingusse kuuluma sadakond tudengit ja õppejõudu, esimese ÕTÜ ajal oli liikmeskond kuni mõnisada.

Vanuselimiiti pole, näiteks eelmises ühingus olid esindatud seitsmeaastane õpilane ja ka abituriendid.

ÕTÜ teaduslik sekretär SA Archimedese juures Terje Tuisk ütles, et esimene ülesanne on teadushuvilised lapsed üles otsida. “Näiteks Tallinna haridus- ameti käest küsitakse juba ammu, kus on õpilaste teadusühing, sest lapsed tahaksid tegeleda väljaspool kooli niisuguste asjadega, mis pole sport ja viiulimäng,” lisas ta.