Teadlased otsivad ja uurivad hiiekohti


Teadlased otsivad ja uurivad hiiekohti
Osa Muhumaal ja Raplamaal uuritavatest pühakohtadest on plaanis avada turistidele. Pildil piirab rahvas Ilumäe hiieniinepuud.Sven-Kristjan Kreisberg

Esialgu loodetakse läbi uurida poolsada unustuse hõlma vajumise ohus pühapaika.

Pärimuseuurijad ja loodusteadlased võtavad sel kevadel rahvusvahelise projekti käigus Raplamaal ja Muhumaal põhjaliku uurimise alla iidsed looduslikud pühapaigad, millest mõned on plaanis edaspidi huviväärsustena turistidele välja reklaamida.

Sihtasutuse Hiite Maja veetava ettevõtmise väliuuringute osa korraldav Ahto Kaasik rääkis, et Raplamaal hakatakse looduslikke unustuse hõlma vajumise ohus pühakohti otsima Juuru kihelkonnast. Kaasiku sõnul käidi juba 2009. aastal selle kandi külades kirjandusmuuseumi eestvedamisel inimesi intervjueerimas ja rahvapärimust kogumas. Nüüd võetakse eesmärgiks kogutud pärimuse ja arhiiviandmete abil kõik pühakohad looduses üles leida, et need siis piiritleda ja koostada üksikasjalik ülevaade nende paikade loomastikust ja taimestikust.

„Muhus on varem juba pühapaiku kaardistatud, kuid nüüd viime läbi nende paikade põhjalikuma botaanilise uuringu,” kirjeldas Kaasik. „Vaid siis, kui on teada, millised looduslikud ning vaimse ja materiaalse kultuuripärandi väärtused pühapaigas asuvad, saab kavandada selle hoidmist ja võimaluse korral turismi heaks kasutamist.”

Kes otsib, see leiab

Kaasik märkis, et kuigi kava järgi on asjatundjatel ühes Muhu saarega plaanis läbi uurida ligi poolsada pühapaika, võib neid tegelikult hulga rohkem välja tulla. „Näiteks Muhus kasvas 2005. ja 2008. aastal toimunud uuringute käigus seal teada olevate pühapaikade arv mitu korda – 28-lt koguni 80-le,” osutas ta.

Kui luubi alla võetavatest pühakohtadest on ülevaade olemas, valitakse projekti käigus välja viis paika, mida oleks võimalik kanda Läänemere maade pühapaikade turismiteele. „Loomulikul peavad sellised pühapaigad, kus asuvad tundlikud taimekooslused või mida kohalikud elanikud soovivad kombekohaselt salajas hoida, turismile suletuks jääma,” selgitas Kaasik. „Pühapaikades asuvad väärtused on loonud ju põlisrahvas ning seal asuv vaimne ruum on päriselt tajutav üksnes seda paika pühaks pidavatele inimestele. Turismi saab arendada üksnes tingimusel, et olemasolevad looduslikud, kultuurilised ja vaimsed väärtused ei kao ning kohalike elanike elulaad ei saa kannatada.”

Laiemale avalikkusele avatavad pühapaigad tähistatakse teabestendide ja viitadega.

Euroopa regionaalfondi ra­has­tatud projektis osalevad pea­le Eesti ka Läti ja Rootsi. Eestis kavandatud tööd lähevad maks­ma peaaegu 156 000 eurot.

Kaitseta hiied

•• Ajalooliste andmete alusel on üle Eesti teada ligikaudu 2500 looduslikku pühapaika: hiiekohta, pühapuud ning ohvrikivi ja -allikat. Samal ajal on nendest vaid viiendik muinsuskaitse all.

•• Nii on looduslike pühapaikadega seotud projekti käigus plaanis koostada ka spetsiaalne õigusanalüüs. „Seadusandja lau­a­le jõudvate seaduse muudatusettepanekute koostamise tulemusel peaks selguma, milline on pühapaikade tähendus ja koht praeguses õigusruumis, kuidas seadused reguleerivad või jätavad reguleerimata pühapaikade uurimise, kaitsmise ja haldamise ning näiteks turismi korraldamise pühapaikades,” rääkis Ahto Kaasik.

•• „Praegu pole loodusliku pühapaiga mõistet isegi muinsuskaitseseaduses. Nende paikade kaitsmisel on pandud põhjendamatult suur koorem kodanike ja vabaühenduste õlule,” nentis Kaasik. Praeguse olukorra kirjeldamiseks tõi ta halbade näidetena välja Virumaal asuva Kunda hiiemäe, kuhu plaanitakse rajada tuulepark, Raplamaal asuva Paluküla hiiemäe, kuhu peaks kerkima suusakeskus, ja Saaremaal asuva Panga panga, kuhu arendaja on omapäi parkla rajanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare