Langi sõnul on Vabaõhumuuseum saanud seni kümme majapakkumist, millest ükski ei ole siiski olnud sobiv. “Me ei tahaks seekord rehemaja tüüpi, vaid ilma rehealuseta 1920.-1930. aastatest pärinevat puhast maja. Selles peab olema köök ja ümber toad, võib olla ka veranda,” rääkis muuseumijuht.

Vabaõhumuuseumi sobiv maja peab asuma Ida-Harjumaal, Põhja-Järvamaal või Virumaal. Talu ostmine ja taastamine läheb eelarvestuse järgi maksma üle 3 miljoni krooni. Paralleelselt talumajaga otsib muuseum talu sisustamiseks sobivaid asju.

Vabaõhumuuseum kogub uue talu tarvis raha ka annetuste kaudu. Muuseumi arve Hansapangas on 221018409498 ja sellele tehtud ülekannetelt ei võeta teenustasu. Praeguseks on arvele tehtud annetusi 5000 krooni eest.

Tallinna linnavalitsus eraldas täna kultuuriväärtuste ametile 75 000 krooni Rocca al Mare vabaõhumuuseumis põlenud Kutsari talu taastamise alustamiseks.

Kutsari talu hävis tulekahjus 8. detsembril, köetud ahju viimalõõri juures mördi varjus levima kasvanud leekides. Arvukate häirete tõttu oli häiresüsteem kütmise ajaks välja lülitatud ning valvur tule puhkemise hetkel jalutamas.

Uurimistulemuse järgi oli põlengus süüdi valesti ehitatud ahi, mis valmis talu renoveerimise ajal 1996. aastal ning mille ehitanud firmad on tegevuse lõpetanud. Kutsari talu oli ka varem põlenud, seekord hävis leekides üle 600 vanaaegset eset.

Muuseumi elektronvalvesüsteem pole muuseumijuhi sõnul ka praegu töökorras, kuid töötab hooldusest hoolduseni enam-vähem tõrgeteta. “Kui on tuuline ja tolmu üles keerutab, annab süsteem ikka valehäiret,” märkis Lang. Valve all on 71 eksponaati-objekti terves vabaõhumuuseumis.

Kutsari talu lugu:

Kutsari talu Ehitati 1891 Viru-Nigula kihelkonnas

Vabaõhumuuseumi toodi 1960, avati 1964

Niiskusest tingitud amortiseerumise tõttu suleti 1984. aastal.

1994. aastal tulekahju seoses küttesüsteemi korrastamisega

1996. aastaks restaureeritud rehemaja

1997. aasta suvel avati uuesti Kutsari talu

Talu sisemus annab pildi 1930. aastate lõpu eesti talust.

Talus avati näitus 1941. aasta märtsiküüditamise mälestuseks

2001. aasta detsember: 130-aastane talu hävib tulekahjus

Maha põlenud elamu ehitati aastal 1891 Viru-Nigula lähedale Koila külla ja toodi vabaõhumuuseumi 41 aastat tagasi. Kannatada saanud talust jätsid muuseumitöötajad alles rehealuse kivist osa, millele ehitatakse peale katus. Samuti säilis talumaja vundament. “Usun, et uus talu tuleb isegi huvitavam, kui eelmine variant,” leidis muuseumijuht.

1957. aastal Rocca al Mare paekaldale rajatud muuseum on 1963. aastast alates põlenud 15 korral. Teada on vaid esimese tulekahju süüdlased– 1963. aasta aprillis süütasid Köstriaseme talu kaks aita kihlveo peale kaks pioneeri.

Suuremad tulekahjud Rocca al Mare vabaõhumuuseumis:

1963 aprill põlesid maani maha Köstriaseme talu kaks aita

1969 märts põles muuseumi esimene haldushoone. Hävis ligi 200 eksponaati ja suur osa dokumentatsioonist

1978 aprill põlesid Eisma ja Vergi võrgukuurid (hävis täielikult)

1984 aprill põlesid maani maha Sassi-Jaani talu rehielamu ja ait. Tõenäoliselt oli tegemist süütamisega. Hooned taastati 90. aastate algul koopiatena.

1987 veebruar põles maha Hiiumaalt pärit Kolga talu laut-ait. Kahtlustati süütamist, sest enne oli kuulda plahvatus

1991 august põles maha hiidlaste rändpüügimaja

1994 jaanuar restauraatorite brigaad korrastas Kutsari talus küttesüsteemi. Üks meestest lahtise tulega kontrollima, kas pliit tõmbab, kuid unustas korstent kontrollida ja maja katus süttis.

1997 jaanuar põles Liberty suvemõisa kompleksi kuuluv ühekorruseline puumaja. Põhjuseks ülekütmine.

1997 detsember põles maha muuseumi kahekorruseline fondihoidla. Hävis aastakümnete jooksul kogutud talumööbel. Päästa õnnestus 21 antiikset tooli, paar kappi ja neli fotolaboris elanud kassi.

allikas: Vabaõhumuuseum