Tartu ülikooli bioloogia ja ökoloogia instituudi teadlased Ülle Reier ja Meelis Pärtel, kes naasid neljapäeval koos TÜ taimeökoloogia professori Martin Zobeli juhitud ekspeditsiooni- grupiga Prantsuse Guajaanast, kirjeldavad vihmametsi hoopis teisiti.

“Troopikametsad on kohad, mille liigirikkus ületab kahjuks ülekaalukalt uurijate arvu,” ütles Pärtel. “Olime välibaasis nädal aega ühes ja samas kohas ja kordagi ei jõudnud töö üksluiseks muutuda. Sealsetes metsades tuleb harva ette, et leiad kaks sama liigi puud kõrvuti kasvamas.”

Ekspeditsiooni üks eesmärke oligi koguda Tartu ülikooli botaanikamuusemi herbaariumile eksponaate.

Teadlased tõid saagiks kaasa üle paarisaja liigi herbaariumitaimi, kümneid vilju, rikkaliku putuka- ja vetikakogu ja veel terve hulga elustaimi.

Tulevikus on neid võimalik näha Tartu ülikooli botaanikamuuseumis ja botaanikaaia uues kasvuhoones.

Matšeetedega teadlased

Ekspeditsiooni aeg langes Prantsuse Guajaanas vihmaperioodile. Pärteli sõnul sadas iga päev ja päikest peaaegu polnudki. Sooja oli aga umbes 25–27 kraadi.

“Kui päike end korraks näitaski, algas tohutu aurumine. Prilliklaasid olid ühtlugu udused.” Kauem kui ekspeditsioonile kulunud kuus päeva polekski Reieri sõnul saanud troopikas olla, sest varustus hakkas üles ütlema.

“Raamatud ja jalanõud lõid pideva märja tõttu liimist lahti,” ütles Reier. Taimekogumise töö pole troopikas mingi lihtne lillenoppimine – alusmetsa palmide kolmemeetriseid lehti tuli matšeetega raiuda. Tihtipeale olid need veel kaetud asteldega.

“Meie puu otsa ei roninud, aga tõelistel troopikauurijatel tuleb ronimisraudade abil ka seda teha, et kõrgemal olevaid taimi kätte saada. Teinekord on aga vaja väga kõrgel asuvaid vilju puu otsast suisa alla tulistada, et neid lähemalt uurida,” avas Reier botaanikute töö tagamaid.

Prantsuse Guajaana

Lugematul hulgal senitundmata liike

•• Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ookeanitagune valdus Lõuna-Ameerika kirdeosas. Elanikke on seal napilt paarsada tuhat.

•• Pisut üle 90 protsendi Prantsuse Guajaana pea kahe Eesti suurusest territooriumist on kaetud metsaga – Euroopa Liidu ainukese troopilise vihmametsaga.

•• Veel mõni aasta tagasi leiti neist rohelistest sügavustest igal aastal ligi paarkümmend maailmas seni avastamata õistaimeliiki. Senitundmata putuka- ja seeneliike võib seal olla aga veel lugemata hulgal.