Õiguskantsler saatis regionaalministrile märgukirja rahvastikuregistri seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning AS-ile Andmevara ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Viimane on volitusi ületades oma korraldusega seadnud andmete väljastamisele seadusest mittetulenevaid piiranguid, teatas õiguskantsleri büroo.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt kogutakse rahvastikuregistrisse andmeid seadusega riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks. Seega võib ilma isiku nõusolekuta rahvastikuregistri andmeid kasutada nimetatud  eesmärkidel.
„Välistatud peab olema võimalus, et rahvastikuregistri andmeid jagatakse ilma seadusliku aluseta ja isiku nõusolekuta muudel eesmärkidel, kui seaduses on sätestatud“, pidas Teder oluliseks.

Seadus sätestab, et registri pidamisel tuleb tagada juriidilistele ja füüsilistele isikutele juurdepääs rahvastikuregistri andmetele nende õigustatud huvi korral. Samas jätab seadus määratlemata õigustatud huvi mõiste.

Rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara väljastab täna rahvastikuregistris sisalduvaid isikuandmeid õigustatud huvi korral nii füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, pakkudes ühe teenusena näiteks  kliendibaasis olevate andmete (nimi, aadress, staatus (elus/surnud), surmakuupäev) võrdlust rahvastikuregistri andmetega. 

„Siit tulenebki seaduse põhiseadusvastasus ning ebapiisav ja õigusselgusetu regulatsioon on põhjustanud edasisi isikute õiguste rikkumisi andmete väljastamisel“, tõdes Teder. "Avalike ülesannete täitmiseks kogutud isikuandmete väljastamine ilma isiku nõusolekuta teistele füüsilistele ja juriidilistele isikule riivab isiku eraelu puutumatuse põhiõigust ja õigust informatsioonilisele enesemääramisele.”

Tederi hinnangul peaksid rahvastikuregistri andmete väljastamise õiguslikud alused vastama põhiseadusest tulenevatele kriteeriumitele ning olema seaduses piisavalt täpselt sõnastatud, vältimaks riigivõimu omavoli.

Teder tegi regionaalministrile ettepaneku täpsustada rahvastikuregistri seadust ning luua vajadusel selged õiguslikud alused rahvastikuregistrist andmete väljastamiseks juhtumitel, kui tegu ei ole riigi avalike ülesannete täitmisega, vaid füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huviga. Seejuures palus õiguskantsler kaaluda eriregulatsiooni loomist sugupuu uurimise eesmärgil, sest riigikohus on andnud seisukoha, et isiku huvi oma esivanemate ja hõimlaste kohta on sotsiaalselt põhistatud huvi, mille realiseerimise piirangud peavad olema põhjendatud ning seaduses sätestatud.