Põhjavesi jäi puutumata

Tuli välja, et naftareostusega mulla- ja liivasegust pinnast on 6680 tonni. „Kahjulikke mõjusid keskkonnale ja põhjaveele tõenäoliselt pole olnud, kuna põhiliselt oli tegemist tahke bituumeni osistega,” sõnas Koppel. Tahke reostuse tõttu ei ole selle mõju keskkonnale ka aja jooksul kasvanud.

Keskkonnaministeeriumi and­meil ongi jääkreostusega seoses tihti tõsiseks probleemiks just vanad asfaltbetoonitehased, mille territooriumid on korrastamata. Peamine ohuallikas on lagunevatesse mahutitesse jäänud tuhanded tonnid õlijäätmeid. Praegusel juhul ei ole siiski tegemist mahutitega, vaid juba pinnasesse sattunud naftasaadustega.