Levandi ise enam veri-ninast-välja-põhimõttel suusa­tamisega ei tegele, vaid tahab nautida paari miinuskraadi ja ilusa ilmaga lumel liuglemist.

„Kui sa ei sõida sinna esimese 50 või 100 sisse, tuleb oma tavalist elu elada ja trenni teha,” soovitab Levandi. „Mingit raketiteadust siin pole. Kui olete harrastaja, võtke elu rahulikult.” Sõidetud saab Levandi sõnul ka see, kellel jääb mõni trenn vahele. „Sa võid ka null kilomeetrit treeninuna minna ja oma fun’i kätte saada, aga võid ka tuhande või kahega minna ja fun jääb ära. Harrastajale ongi fun läbiv joon, mis peab olema.”

Üks soovitus, kuidas endale võimalikult lahedat elamust kujundada, on Levan­di sõnul sõita sõbraga. „Tavaliselt on sportlastel see häda, et nii kui number selga saab ja pauk käib, siis on igemed paljad, ja läks! Mina olen sellest nüüd juba üle saanud ja suudan asja mõnuga võtta. Ning see mõnuga võtmine ongi minu arust võtmeküsimus.”