Teehangete uurimine: prokuratuuri PR käivitus
Eile pärastlõunal tutvustati ajakirjanikele kahele kõrgele ametnikule esitatud kahtlustuse sisu. Üritusel esinenud riigi peaprokurör Norman Aas, menetlust juhtiv riigiprokurör Triin Bergmann ja kapo peadirektori asetäitja Eerik Heldna maalisid alustuseks kahtlustusest suhteliselt dramaatilise pildi. Nad tõid välja, et Liiapeksi-Loobu teelõigu hanke võitnud Nordecon Infrale tahtsid Priske ja Tsäkko väidetavalt sokutada 10 miljoni krooni eest lisatöid, mis aitaks ettevõttel kompenseerida hinnatõusust tekkinud kahju. Ka olevat nad avaldanud Aruvalla-Kose lõigu hankemenetluses kahele ettevõttele survet hanke tulemuses kokkuleppimiseks. Uurimisorganite esindajad mainisid, et Euroopa Komisjon oleks võinud riigihangete seaduse sellise rikkumise korral tee-ehituseks kulunud raha koguni 100-protsendiliselt tagasi nõuda.
Teoreetiline kahju
Paraku selgus täpsustavate küsimuste peale kohe, et uurijate mainitud kahjusummad on kõik ainult teoreetilised, sest ei kümne miljoni eest lisatöid ega väidetav kõrvalehiilimine hangete nõuetest ole kunagi läbi läinud ega teostunud. Need ohud maandas riigihangete menetlemise ja tööde elluviimise protseduuride järgimine.
Õiguskaitsjate selgitustest polnud võimalik välja lugeda, et riigi tippametnikele esitatud kahtlustuste põhjendatuses ollakse piisavalt veendunud. Mitmel korral manitseti kahtlustuse esitamist mitte võtma kindla märgina sellest, et jõutakse ka kohtusse saadetava süüdistuseni. Veelgi enam, küsimusele, kui kaua võiks kaasuse uurimine aega võtta, vastati ümmarguselt: „Kuid”.
Marika Priskel oleks umbes kuu aja pärast tekkinud võimalus kandideerida tagasi oma kantslerikohale, kas selline menetlus ei ähvarda selgelt mõjutada tema eluteed? „Kriminaalmenetlused ikka mõjutavad isikuid, kes on uurimise alla sattunud,” oli riigiprokurör Bergmanni õlakehitusega vastus.