Tallinnal on hoolduslepingud sõlmitud kolme ettevõttega ning linnaosad on nende vahel ära jaotatud. Kesklinnas ja vanalinnas koristab Tänavapuhastuse AS, Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Mustamäel OÜ Jaaksoni Linnahooldus ning Pirital, Lasnamäel, Nõmmel ja Mustamäel teeb hooldustöid TEHO Eesti Teehooldus OÜ.

Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna juhataja andmetel on näiteks aprillis kevadtöödega seotud keskmiselt 85 tehnikaühikut ööpäevas. Masinapark, mida kolmel ettevõttel kasutada on, polegi iseenesest väga suur, kuid see eest on need võimekad.

Näiteks 41-le multifunktsionaalsele baasautole saab olenevalt vajadusest külge kruvida kas lumesaha, puisturi, veepaagi, multilifti veoseadme, lumerootori, alustera, harjad, survepesuseadme, haagise või imuri. 27 kommunaaltraktori lisavarustuse koosseisu võib kuuluda puistur, lumesahk, pesur, koguv hari, lumekopp, pinnasekopp, niiduk, avahari, frontaalkopp, lumeroop, võsalõikur, veepaak, alustera.

Lisaks võib linnas sõita 10 vaakumimurautot, mehaanilised pühkimismasinad, 6 järeleveetavat puhastusseadet, leheimurid, greiderid, lumelaadurid, prügiautod, madelautod. Kokku on aastaringseks kasutamiseks ligikaudu 150 tehnikaühikut.

Et kogu sellest tehnikast kevadel tänavate puhastamisel abi ei ole, keeldub Jaakson Linnahooldus OÜ juhataja Urmas Teeorg uskumast.

„Kasutegur on täiesti olemas. Kõikidel masinatel, mis harjadega pühivad, toimub harjaesise niisutamine, et tolmu niipalju ei tekiks. Peale selle niisutame ette ka teesaari ja rentslit, kus koristama hakkame, et tolm lahti leotada. Mingisugune tolm tekib harjaga pühkides alati, aga see ei käi kindlasti nii, et pühime tolmu lihtsalt õhku,” kinnitas Teeorg.

Kuigi hoolduslepingute järgi toimub tänavate pesemine vaid ühe korra aastas pärast kevadkoristust, ei erine see tavapärasest asfaldi kastmisest ja niisutamisest nii palju, et pesemist peaks tihedamalt tegema.

„Kastmise puhul tehakse võib-olla ainult rentsel märjaks. Pesemisel on tegu survepesuga, kus joatorudest ja pihustitest suunatakse vesi asfaldile ja mustus jookseb koos veega sadeveekaevudesse,” kirjeldas Teeorg.

Kui aastaid tagasi tuli tänavaid pesta mitu korda nädalas, siis nüüd on tehnoloogia sel määral edasi arenenud, et nii tihti pole pesta vaja. „Terve suve tänavate kastmisel puudub mõte. Vanasti jäi palju liiva rentslisse, mis nõudis väljapesemist. Praegu puudub selleks vajadus,” sõnas ta.

Pikemat artiklit koos teehooldajate kommentaaridega loe homsest Eesti Päevalehest!