Teenetemärgi kavaleril spionaaikahtlus
Koos venna Jukkaga vahendas Alpo Rusi endisele Ida-Saksamaale väidetavalt üle saja salajase dokumendi. Suojelupoliisi ehk Soome kaitsepolitsei (supo) teatel aitasid vennad Saksa Demokraatliku Vabariigi luureteenistust Stasit mitmel korral aastatel 1969–1977.
Supo vastuluurepealiku Hannu Moilaneni sõnul puudutasid vendade vahetatud dokumendid välissuhteid ja kaubanduspoliitikat.
Sel esmaspäeval andis supo süüdistajale Rusisid puudutavad uurimismaterjalid üle.
Töötas suursaadikuna
Alpo Rusi oli Soome eelmise presidendi Martti Ahtisaare välis- ja julgeoleku nõunik, töötas välisministeeriumis ning Soome suursaadikuna USA-s. Valgetähe III klassi ordenit ei saanud Rusi mitte isiklikult, vaid kui president Ahtisaari nõunik 1995. aasta kevadel toimunud president Lennart Meri riigivisiidi puhul. Seega jääb orden Rusile suure tõenäosusega alles ka siis, kui Soome kohus mõistab ta süüdi.
Rusi (53) on spioneerimist eitanud ning nõudnud eeluurimise lõpetamist. Ta on väitnud, et viibis Stasi arhiivides vaid sellepärast, et ta on Jukka Rusi vend ning teda peeti võimalikuks infoallikaks.
Rusi ütles eile Eesti Päevaleht Online’ile, et tema seotust Stasiga uuritakse 1969. aastal tehtud registrikaardi väljavõtte alusel. “Esialgne uurimismaterjal näitab, et ma olen täiesti süütu,” kinnitas ta. “Asjasse saab selgust, kui materjal tehakse avalikuks ning süüdistaja teatab oma otsusest.”
Möönis venna süüd
Rusi möönis, et tema vend Jukka on spionaai üles tunnistanud. “Mu vend Jukka Rusi tunnistas paberite ja muu materjali andmist Stasile 1969-1976,” ütles ta.
Helsingin Sanomat kirjutas mullu oktoobris oma allikatele tuginedes, et Jukka Rusi tunnistas kevadel, et on andnud endisele Ida-Saksamaale informatsiooni. Lisaks tunnistas ta, et andis infot ka KGB-le.
Soome riiklik süüdistaja Jarmo Rautakoski on valmis käsitlema Ruside spionaaĻiasja kohtus avalikult, kui seadus ei eelda osa või kogu materjali salastamist näiteks Soome välissuhete kaitsmiseks.
Valgetähe teenetemärk antakse osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Seadus lubab ordenit ära võtta siis, kui teenetemärgi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning seetõttu sai autasu isik, kel neid teeneid pole.
