Tollal 14-aastane Sulev Mets, kes elas võitlusvälja lähedal, käis uudishimust järgmisel päeval pärast öölahingut Tehumardil. Poisikesemälu jäädvustas erksalt kõik nähtu – ühtegi tanki seal polnud. Küll aga mäletab Sulev Mets selgesti puruks sõidetud soomustransportööri, mille roomikute all ja vahel olid mitmed Saksa sõdurid elu kaotanud.

Sama foto, mis lahingut tutvustaval stendil, on ka mitmes Nõukogude ajal välja antud sõja- ajaloo raamatus. Kunagine ajakirjanik ja ajaloohuviline Sulev Mets uuris põhjalikult raamatupilti, järeldades, et see pole Tehumardil tehtud. Pealegi on langenud sõdurid fotol suvises vormis. Vihmasel oktoobriõhtul 60 aastat tagasi kandsid võitlejad aga sineleid.

Eesti Entsüklopeedia (EE) avaldab öölahingut kajastavas artiklis taandunud Saksa 67. jalaväerügemendi järelkolonnis võidelnud meeste arvuks 700– 1000. Klaus Ritteri pataljonis aga oli vaid 350 võitlejat ja ainult see üksus Tehumardil võitleski.

Pataljonikomandöri sõnul kaotas ta seal 190 meest. Käsitsivõitluseks muutunud lahingus hukkus ligikaudu samapalju punaväelasi. Seega langes eile 60 aasta eest Tehumardil kokku umbes 400 võitlejat. EE andmeil oli langenuid aga ligi 500.