Telefoni abil riigikogu valimine erilist ohtu ei kujuta
Kui palju inimesi mobiil-ID abil oma hääle annab, seda ei osanud vabariigi valimiskomisjoni nõunik Priit Vinkel prognoosida. Ta lisas, et mobiil-ID-l on hetkeseisuga umbes 20 000 kasutajat.
Vinkli kinnitusel ei ole mobiil-ID kasutamine kuidagi ebaturvalisem kui ID-kaardiga hääle andmine.
„Turvaanalüüs on tuvastanud, et Mobiil-ID on samal turvatasemel ID-kaardiga. E-hääletamise kui terviku turvalisus tänu oma tsentraliseeritusele ka edukalt kontrollitav,” jätkas ta.
„Mobiil-ID kasutatakse elektroonilise hääletamise juures isiku tuvastamiseks ja digiallkirja andmiseks. Kõik muud protseduurid on samalaadsed kui ID-kaardi abil elektrooniliselt hääletades,” rääkis Vinkel.
Vinkli sõnul ei ole seni teada ühtegi juhtumit, kus e-hääli oleks müüdud või ostetud.
„E-hääletaja mõjutamise vältimiseks on valijal lubatud elektroonilise hääletamise ajal oma häält muuta või asendada elektrooniline hääl eelhääletamise käigus pabersedelil antud häälega. Arvesse läheb viimasena antud elektrooniline hääl ja pabersedelil hääle olemasolul paberil antud hääl,” lisas ta.
Mobiil-ID teenusega juba liitunud isikud, kes soovivad anda oma hääle mobiiltelefoni abil, peavad alates 1. veebruarist 2011 oma mobiil-ID Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) veebikeskkonnas ümber registreerima.
Need, kes taotlevad mobiil-ID SIM-kaarti pärast 1. veebruari 2011, peavad oma kaardi aktiveerima PPA veebis.
E-valijakaart võiks hoida kokku kuni 225 000 eurot
Tulevate valimiste eel loodetakse, et inimesed tellivad omale elektroonilise valijakaardi, mis oleks nii loodussõbralikum kui ka riigi jaoks vähem raha nõudev.
„Pabervalijakaartide trükiarv on ligi 900 000, samas on arvutikasutajaid palju ja elektroonilist valijakaarti tellida võiks hoopis suurem hulk inimesi,” ütles siseministeeriumi rahvastukutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Hinnanguliselt tuleb iga e-valijakaardi kohta 25 senti säästu. Kui võtta aluseks, et paberkaarte trükitakse kuni 900 000, siis tähendab see seda, et juhul kui kõik inimesed kasutaksid e-valijakaarti hoitaks kokku 225 000 eurot.
Siseministeeriumi hinnangul muutub paberist valijakaart prahiks, mis vajab taaskäitlemist.
„Elektrooniline teade jõuab alati õige saajani, see ei tekita jäätmeid ega reosta keskkonda kogu oma elutsükli jooksul - tema tootmisel, saatmisel ega pärast kasutamist,” teatas ministeerium.
E-valijakaarti saab tellida sisenedes riigiportaali www.eesti.ee ID-kaardi abil või tuvastades end internetipanga kaudu. Samuti on võimalik kasutada mobiil-ID abil. E-valijakaart saadetakse valijale, kes omab valimistel hääleõigust, on vähemalt 18- aastane ning kelle elukoha andmed on kantud piisava täpsusega Eesti rahvastikuregistrisse.
Selleks, et saada e-valijakaarti 6. märtsil toimuvateks riigikogu valimiseks, tuleks e-valijakaart tellida riigiportaalis hiljemalt 3. veebruaril.
Need, kes on e-valijakaardi juba varem tellinud, ei pea enam uut kaarti tellima, küll aga tuleks kindlasti üle vaadata oma ametliku e-posti seaded, et saadetud valijakaart ikka kohale jõuaks. Selleks peab ametlik e-post olema suunatud kehtivale ja kasutusesolevale e-posti aadressile.
