Teletorn tükib eurorahaga kultuuriobjektiks. Kas õigusega?

 (3)

Üleriigiliselt tähtsate kultuuri­objektide eelistusnimekirja esiotsa tõusnud Tallinna teletorni taasavamise kava tekitab palju vastuseta küsimusi.

 Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri büroo eestvõttel on juba üle poole aasta menetletud nimekirja rajatistest, mis peaksid saama olulise tõuke Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatava meetme „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” vahenditest. Selle programmi eesmärk on arendada Eestit kui turismisihtkohta ja suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Muu hulgas nähakse ette toetus objektidele, mis pakuvad huvi välisturistidele ja pikendavad nende Eestis viibimist.

Nüüd on eri ministeeriumide ekspertidest koosnev komisjon oma eelistused lukku pannud. Üldiselt positiivse hinde said koguni üksteist projekti. Esikolmikusse kuuluvad kaks Tallinnas asuvat arendust – meremuuseumi edendatav lennusadama renoveerimise kava ja teletorni taasavamise projekt – ning üks Tartu projekt – Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone rajamine. Kuna ERM-i ehituseks, mis maksab kokku üle miljardi krooni, soovitakse selle meetme rahast saada 500 miljonit, ei pääseks jagatavat summat arvestades esikolmikule alla jäänud projektid sisuliselt üldse löögile.

Minister Kiisler ütles, et olukorra parandamiseks ja projektide geograafilise haarde laiendamiseks on ta teinud ettepaneku leida kultuuri- ja turismiobjektide meetme jaoks täiendavat raha teistest tõukefondide vahendite kasutamise valdkondadest. „Olen teinud ettepaneku võtta piirkondade arendamise meetmest 150 miljonit, et Saaremaa muuseumi, Kohtla-Nõmme kaevanduspargi ning Tehvandi spordikeskuse projektid saaksid ka toetust,” sõnas ta, lisades, et tegelikult on kõik üksteist projekti head.

Samal teemal:

Kuid uurides lähemalt näiteks esikolmikusse kuulumise vääriliseks hinnatud teletorni projekti, tekib paratamatult küsimus: kuidas eelistusnimekiri ikkagi kujunes? Heaks kiidetud projektide nimekirjas kirjutatakse, et Tallinna teletornile eraldataks toetus vaateplatvormi rekonstrueerimiseks ning konverentsi- ja näitusekeskuse ehitamiseks. Kuid teletorni omaniku, riigi enamusosalusega AS-i Levira poolt eelmisel aastal tellitud projekti kirjelduses on selgelt kirjas, et konverentsi- ja näitusekeskus rajataks alles kunagi tulevikus. Üleriigiliselt tähtsate kultuuriobjektide meetmest taotletav 87 miljonit ja Levira esialgne 16-miljoniline omapanus rahastaks esialgu vaid ehitustöid, mis aitaksid peamiselt kõrvaldada torni sulgemise põhjuseks olnud tuleohutusnõuete rikkumised. Ehk siis selle summa sisse kuuluks parklate, pääsla, liftide, tuleohutusabinõude ja kolme korruse renoveerimine. Restorani, konverentsiruumide ja terrassi ehitamine toimuks alles „teises etapis”. Kokku on kavas koguni kolm ehitusetappi, viimases rajataks veel valgusskulptuuride park. Kõik kokku maksab hinnanguliselt 250 miljonit krooni.

Kust peaksid tulema projekti järgmiste etappide elluviimiseks vajalikud 150 miljonit? Sellest Levira eelprojekt vaikib. „Järgmiste etappide realiseerimine ja selleks vajalike rahaliste vahendite leidmine saab olema SA Tallinna Teletorn ülesanne. Allikatena nähakse EL-i struktuurifonde, Tallinna linnavalitsust ning sihtasutuse asutajaliikmeid,” nenditakse seal üldsõnaliselt. Tekkinud küsimustele peaks justkui vastused andma sihtasutus Tallinna Teletorn, kuid seda pole veel üldse olemaski. Eelprojekti järgi loodaks see alles siis, kui valitsus annab teletorni jaoks 100 miljonit.

Kahtlane valik

Selles osas erineb projekt täiesti kõigist teistest, isegi pingereas kehvematest konkurentidest. Näiteks ERM-i ehitamiseks loodi juba aasta tagasi sihtasutus, mis oskab väga hästi selgitada, kust tuleb ülejäänud raha üle miljardi krooni maksva muuseumi rajamiseks. Ka teiste projektide taga on aastatepikkune eeltöö ja konkreetsed asutused, kel on tulevikuks rohkem või vähem kindlad rahastuskanalid ja plaanid teenuste osutamiseks.

Projektide eelistusnimekirja kokku pannud siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok nendib, et teletorni projektitaotluses pole nii kauge tuleviku kohta detailset eelarvet lahti kirjutatud, kuid kinnitab, et kõige tähtsam on just esimese etapi elluviimine. „Hindamise käigus sai arvestatud, et esimene etapp taastab enne sulgemist olnud külastatavuse ning teises etapis tekiks siis võimalus erasektorit kaasata teenuste osa poolt,” selgitas Ristkok.

Loe veel

Teletorni omaniku AS Levira finantsdirektori Aare Siimoni sõnul käis enne sulgemist tornis keskeltläbi 40 000 inimest aastas. Siis tegutses seal ka restoran ja ööklubi. Praegune projekt ennustab optimistlikult, et pärast esimese etapi lõpetamist, kui torn avatakse ilma restorani ja konverentsikeskuseta, külastab seda aastas koguni 130 000–150 000 inimest. Teletornis pandaks küll püsti väike ajalooline ekspositsioon, kuid seda ei saa kindlasti võrrelda teiste toetust taotlevate kultuuriasutuste kavandatud ulatuslike väljapanekute ja atraktsioonidega. „Tehtud on esialgsed küllaltki üldised kalkulatsioonid, mis näitavad, et projekt on tegevuskulude osas ennast ära majandav,” ütleb Siimon sellele vaatamata.     

Kuid veel enam tekitab küsimusi teletorni projekti rahastamine, kui võrrelda teletorni projektis toodud sihte regionaalministri poolt raha saamiseks seatud kriteeriumidega. Eelmise aasta mais allkirjastatud määrus ütleb, et raha saavad projektid peaksid suurendama Eesti tuntust ja tagama turistide pikema viibimise riigis. Ühelt poolt väidab teletorni projekti kirjeldus, et selle taasavamine aitab „pikendada turistide Eestis viibimise kestust”. Kuid teisalt ei toeta seda väidet juba järgmisel leheküljel loetletavad külastajate sihtgrupid. Neljast potentsiaalsest sihtrühmast puudutab vaid üks otseselt välismaalasi ja selleks on „Tallinna esmakordselt külastavad välisturistid, sh kruiisituristid”. On üsna raske mõistatada, kuidas pikendab teletorn tavaliselt mõneks tunniks saabuvate ristlusturistide Eestis peatumist ja toetab siinset turismimajanduse edendamist.

Otsustab valitsus

Ristkoki sõnul kaaluti hindamiskomisjonis mitmeid aspekte. „Üks on objekti atraktiivsus: kas ta meelitab pigem välisturiste ja kui palju on külastajate hulgas välisturiste? Teletorni puhul tõesti ei pruugi külastuse aeg olla pikk. Kuid oluline on, et enne sulgemistki olid suur osa külastajatest välismaalased. See oli teletorni puhul arvestatav aspekt,” kinnitas ta.

Lõpliku otsuse langetab lähiajal valitsus. Juhul kui jagatava raha hulk ja taotlejate pingerida jääb samaks, jääksid rahastamata näiteks Tehvandi turismi- ja spordikeskus ning Kohtla-Nõmme kaevanduspark, mis asuvad Tallinnast väljas ja kus iga turist aitaks selgelt pikendada külaliste statistilist Eestis viibimist.

Kellele anda 790 miljonit krooni?

Ekspertide poolt heaks

kiidetud projektid

•• Eesti meremuuseum – lennusadama arendamine merenduse ja tehnikaajaloo muuseum-külastuskeskuseks

•• Eesti Rahva Muuseum – uurimis- ja külastuskeskuse väljaarendamine

•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (taotluse esitaja), tulevikus SA Tallinna Teletorn – Tallinna teletorni vaateplatvormi rekonstruee­rimine ning konverentsi- ja näitustekeskuse ehitamine

•• Eesti vabaõhumuuseum – külastuskeskuse ehitus

•• Kohtla-Nõmme vald – Kohtla kaevanduspark-

muu­seumi ja selle puhkeala välja­arendamine

•• Saaremaa muuseum – Kuressaare kindluse arendamine

•• SA Tehvandi Spordikeskus – Tehvandi staadioni rekonstrueerimine aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks

•• SA Teaduskeskus AHHAA – teaduskeskuse uue hoone ja püsiekspositsiooni ehitamine

•• Tallinna linn (esindab Tallinna kultuuriväärtuste amet) – Kultuurikatla rekons­t­rueerimine

•• Narva linn – Narva linna kindlustuste väljaarendamine terviklikuks külastusobjektiks

•• SA Eesti Vanatehnika Muuseum – ajaloolise tööstushoone taastamine ja tehnikamuuseumi rajamine

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare