Teovõimet piiratakse uisapäisa

 (15)

Teovõimet piiratakse uisapäisa
Tugiliisu töötajad Ingrit Leppik (vasakul) ja Lenne Loide seisavad vaimupuudega inimeste õiguste eest.Rauno Volmar

Kolmelt iseseisvalt vaimupuudega noorelt võttis kohus õiguse teha rahalisi tehinguid.

Vaimupuudega inimestelt võetakse mõnikord otsustusõigus oma elu üle ära nii kergekäeliselt, et see paneb spetsialiste imestama. Patsientide esindusühing soovib sisse viia seadusemuudatused, mis ei laseks sellised otsuseid pinnapealselt langetada.

Tallinna vaimupuudega inimestega tegeleva toetusühingu Tugiliisu töötajad räägivad, kuidas kolmel nende abistataval noorel inimesel piirati teovõimet ühe kohtuasja käigus. Kõik sai alguse sellest, et kolm noort sattusid varguse ohvriks.

Kolm 20-ndates ja 30-ndates aastates naist elavad omaette korteris ja kolm sama vana noormeest omaette korteris, samas majas. Tuttavaks said nad juba lastekodus veedetud aastatel. Ühel päeval aga varastas nende uus tuttav kahelt noormehel ja ühelt neiult nende endi kodus raha. Tugiliisu töötajate initsiatiivil otsustati asi kohtusse anda, noored ise suutsid endale organiseerida tasuta õigus-abi. Kohtuasja käigus tegi aga vastaspoole kaitsja ettepaneku nendelt kolmelt noorelt teovõime ära võtta. See tähendas, et kogu otsustusõigus nende raha-asjade üle antakse eestkostjale, kelleks määratakse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Selline otsus võtab neilt õiguse teha iseseisvalt igasuguseid rahatehinguid. Samal ajal käisid, ja käivad ka nüüd, pooled neist noortest tööl.

Juhendajaga ei räägitud

Otsuse tegemine käis kohtus ruttu. „Tegevusjuhendajaga ei räägitud, kuigi ta oli nende noortega aastaid tegelenud. Tema igaaastaseid aruandeid nende toimetulekust ei vaadatud,” kirjeldas Ingrit Leppik Tugiliisu ühingust. Kohtupsühhiaatri külastus noorte koju olevat kestnud Leppiku sõnul vaid kiired 15 minutit, lühike vestlus peeti nendega maha ka veel kohtus. Kuid kohtus oli nende tegevusjuhendaja Lenne Loide sõnul juba selge, et otsus oli juba varem tehtud.  

„Nad on võimelised iseseisvalt elama, nad käivad tööl,” kirjeldas Ingrit Leppik. „Mille alusel just nendele kolmele eestkostja määrati, me ei saanudki aru,” rääkis Leppik. „Just nende noortega polnud kunagi mingit probleemi. Neil ei olnud laene ega krediitkaarte, ei mingeid võlgu. Nad hoopis kogusid raha,” kinnitas Leppik, kelle sõnul noorte teovõimet poleks pidanud piirama. „Alused, mille pärast seda tehti, olid valed,” leidis Leppik. „Me ei oleks eales arvanud kohtuasja alustades, et see hoopis sellise pöörde võtab,” sõnas ka Loide.

Loe veel

„Halvasti mõtlen sellest asjast,” ütles 28-aastane Aivar, üks kolmest noorest, kelle teovõimet on piiratud. Tema sõnul pandi eestkoste neile peale kolmeks aastaks. Siis soovib ta sellest vabaneda.

„Tahaksin ise oma ostude üle otsustada. Näiteks kui tahan midagi suuremat osta,” sõnas Aivar. Veel hiljuti ei saanud ta teha rutiinset pangatoimingut: seda lubati teha vaid tema sotsiaaltöötajast eestkostjal. Praegu käib ta tööl hotellis, kus on toateenindaja.

Ingrit Leppiku sõnul on teovõime piiramine üldiselt viimane samm, mida vaimupuudega inimese puhul peaks astuma.

Seadust tuleks täpsustada

•• Eesti patsientide esindusühingu jurist Eve Pilt on ette võtnud juhtumeid, kus kohtuasja käigus on vastaspoole kaitsja ettepanekul võetud vaimupuudega inimeselt teovõime. Nimelt tuleb seda tema sõnul tihti ette, et vastaspoole kaitsja esitab teovõime piiramise avalduse, kui selgub, et inimesel on vaimupuue.

•• Patsientide esindusühingu juhi Pille Ilvese sõnul on neil plaanis teha seadusemuudatuse ettepanekuid. „See otsus tuleks alati kohtus üksipulgi läbi rääkida, et see oleks õiglane, kõige vähem inimõigusi piirav otsus, et kõik teised meetodid, nagu nõustamine, oleks juba ära kasutatud, et see otsus oleks proportsionaalne,” kirjeldas Ilves. Samuti ei ole tema sõnul õige, et kohalik omavalitsus määratakse eestkostjaks, kui omavalitsus on samal ajal ka järelevalvaja.

•• Ilvese sõnul võtavad nad aluseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele saadetud soovitused, millest tuleks teovõime piiramisel lähtuda. Eesti seadused praegu Ilvese sõnul neid ei arvesta ja on ka liiga segased.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare