Terras: ausalt riiki teeniv inimene vajab kindlust
Eesti Päevaleht kirjutas eile peagi valitsuskabinetti jõudvast politseinike ja kaitseväelaste eripensionide reformiplaanist. Kuigi jõuministeeriumid – sise- ja kaitseministeerium – sotsiaalministeeriumi välja pakutud plaani ei toeta, tekitab see ometi sise- ja riigikaitse valdkonnas töötavates või tööle asuda soovivates inimestes ärevust. Tulevastel politseinikel ja ohvitseridel on õigustatud küsimus: mis juhtub tulevikus?
Osa palgast
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles, et kaitseväelaste palka ja sotsiaalseid garantiisid tuleb vaadata tervikuna. „Ei ole võimalik kõnelda sotsiaaltagatiste vähendamisest või äravõtmisest, kui tänased sissetulekud ei taga piisavat järelkasvu ja mitte midagi ei pakuta asenduseks,” ütles Terras. „Pensionide ja teiste sotsiaaltagatiste teema vajab põhjalikku analüüsi. Uisapäisa ei tohi otsustada, sest iga otsuse taga on Eestit ausalt teeninud inimesed. Kaitseväelased väärivad kindlust oma teenistuses ja turvalisi sotsiaaltagatisi.”
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas ütles, et kui valitsus soovib muuta armee tegevusvõimetuks, siis pensionide kallale minek ongi sellest veel puudu. „Kas siis sedaviisi soovib valitsus avaldada tänu kaitseväele jõupingutuste eest kahes sõjas,” küsis Kunnas, viidates Iraagi ja Afganistani sõjale. „Kaitseväe personalil on niigi raske ja kui sooviks on halastuslask pähe, siis eripensionide kaotamisega seda tehakse.”
Kui viis–kuus aastat tagasi vahetus kaitseväes aastas 150–200 inimest, loeti seda enam-vähem normaalseks. Kui aastas hakkab vahetuma aga kuni 500 inimest ning asemele sama palju ei tule, siis see tähendab väga tõsist tagasilööki. „Pidevalt ähvardusena kaitseväe pea kohal rippunud eripensionide kaotamise teema on üks neist põhjustest, miks kaader lahkub,” viitas Kunnas, lisades, et kaitseväe palk pole tsiviilsektoriga niigi konkurentsivõimeline. Kui palgakärbete ajal mängis enamik riigiasutusi peitust ning reaalseid kärpeid seal ei tehtud, siis näiteks kaitseväelaste palku kärbiti umbes viiendiku võrra. „Et üldse kaadrit hoida, on vaja ressurss ümber jagada ja tõsta palku kohe kõigil vähemalt 20%,” ütles Kunnas.
Kaitseväe teenistuses on ka väga palju piiranguid – ei tohi olla erakondade liikmed, saada palka teise tööandja juurest, piiratud on võimalused mõjutada oma teenistust ja valida teenistuskohta. Palk pole neil aga nii suur, et nad võiksid ise pensionisambasse panustada ja seetõttu on lisagarantiiks just eripension. „Et üldse kaadrit hoida, on vaja tõsta palku kohe kõigil vähemalt 20%,” ütles Kunnas.
Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) juhatuse liige ja Tallinna saksa gümnaasiumi riigikaitse õpetaja Toivo Lipstok märkis, et kui riik hakkab mängima nii sisejulgeoleku kui ka riigikaitsega, on selle riigi seisudes midagi mäda. Lipstok näeb riigi rahalist võitu nii sise- kui ka kaitseministeeriumi personalisüsteemi, kus on mitmeid dubleerivaid ametikohti, ülevaatamises.EripensionidSüsteem NATO liikmesriikides
Kõik NATO liikmesriigid on pidanud tarvilikuks kehtestada sõjaväelastele pensioni saamiseks eritingimused. Olenevalt riikidest on selleks spetsiaalne sõjaväe pensionisüsteem, ühine pensionisüsteem riigikaitsestruktuuridele või eraldi osa riigiametnike pensionisüsteemist.
Kõik riigid rakendavad sõjaväelastele varasemat pensionile jäämise õigust võrreldes riikliku pensionivanusega. Valdavalt makstakse väljateenitud pension kohe või tuleb jõuda teatud vanuseni, mille juures väljamakseid alustatakse. Mõned riigid kasutavad enne riikliku pensionivanuse saavutamist eelpensionisüsteemi, mille korral pärast piirvanuse saavutamist ei maksta kohe täispensioni, vaid määratud osa sellest.
Allikas: ajakiri Sõdur
