“Ilmselt ei märganudki naised neid ähvardanud ohtu,” ütles Ida-Viru politseiprefekt Aare Vain Eesti Päevalehele.

Tapja isa sai šoki

Mõni minut enne veretööd Aleksandriga kohtumaja ees rahulikult vestelnud ja tema järel kohtusaali sisenenud advokaadi küsimusele, mida ta tegi, vastas relva maha visanud Aleksandr: “Tegin seda, mida vaja.”

Veretöö teine otsene tunnistaja oli Aleksandrit kohtuistungile toetama tulnud isa, kes politseinike saabudes šokist kõnevõimetuna kohtuhoone koridoris istus. “Ma ei mäleta, millal viimati nii endast väljas inimest nägin,” märkis prefekt.

Enda väitel naiste pihta viis lasku teinud Aleksandr rääkis ülekuulamisel, et otsustas naised tappa pärast aastaid kestnud nendepoolset terroriseerimist, millel mees lõppu ei näinud.

Mõni aasta tagasi Ljudmilaga kurameerinud Aleksandri väitel jättis ta raseda neiu maha. Ta uskus jutte, nagu oleks Ljudmila teistegi meestega suhelnud ja seetõttu tekkisid tal praegu pooleteist aasta vanuse poja isaduse suhtes kahtlused.

Kohe lahkumineku järel, 2001. aastal tegi Ljudmila ema Aleksandri kohta politseisse avalduse, milles palus korrakaitsjaid, et need sunniks meest tema raseda tütrega abielluma. Samal aastal pidi Valentina maksma trahvi, sest läks ihaldatud väimehele kätega kallale.

Aleksandr elab praegu kokku teise naisega, kellele Ljudmila olevat mehe väitel hiljuti kallale läinud. Neil on viiekuune laps, kelle hooldamiseks mees mai alguses puhkuse võttis.

Korralik töötaja

”Kuigi tegemist on puhtalt eraelulise asjaga, on siiski tegu täiesti košmaarse sündmusega,” ütles Aleksandri tööandja Falck Eesti avalike suhete direktor Indrek Lindsalu. “Tulistanud mees oli meil tavaline korrektne töötaja.”

Kuigi Aleksandr väidab end olevat Ljudmila last rahaliselt toetanud, andsid naised ta alimentide saamiseks kohtusse. Mehe isaduse tuvastamiseks tellis kohus DNA-ekspertiisi, mis kinnitas, et Aleksandr on lapse isa.

Pähe haavata saanud Valentina olukord on arstide kinnitusel üliraske.

Kohtus puudusid turvaväravad

Justiitsminister Ken-Marti Vaher algatas teenistusliku järelevalve selgitamaks, kas Ida-Viru maakohtus saanuks paremate turvameetmete puhul tulistamise ära hoida.

Erinevalt mitmest suuremast kohtust puuduvad Ida-Viru maakohtus turvaväravad, mis metallesemetele reageerivad. Kohtus on tööl kaks kordnikku, kelle kasutada on vajadusel metalliotsijad.

Kohtu haldusdirektori Virve Altuhhova sõnul ei kasutata metalliotsijaid juba ammu. “Pealegi peetakse meil selles majas alates 1. jaanuarist ainult tsiviilistungeid,” ütles Altuhhova.

“Meile tundub praegu, et relvastatud inimene pääses kohtuhoonesse liiga kergelt,” ütles Ida-Viru politseiprefekt Aare Vain.

Minister Vaheri sõnul pole kohtutes tsiviilasjade arutamisel seni kõrgendatud turvameetmeid vaja olnud.

“Ministeerium analüüsib juhtumi põhjal, kas Ida-Viru maakohus vajab täiendavaid turvameetmeid,” teatas Vaher.

Tulistamine toimus hoone osas, mis on turvanõuetes määratud nn kollase tsoonina. Seal ei ole turvanõuded nii ranged kui punases tsoonis.

EPL