Terrorireziimi lipu ja muude sümbolitega vehkijat ootab karistus
Justiitsminister Rein Lang läheb sügisel riigikokku kaitsma eel-nõu, mis muudab karistatavaks natsi- ja punasümbolite kasutamise ja levitamise, kui sellega kaasneb vaenu õhutamine.
Langi initsiatiivi ajendiks on kurikuulus 9. mai meeleavaldus pronkssõduri juures.
Juunis otsustas Reformierakonna juhatus, et avalikus ruumis tuleb keelustada punalippude lehvitamine.
Eelnõu järgi tabab kuni 18 000-kroonine trahv või arest neid, kes eksponeerivad NSVL-i, tema endiste liiduvabariikide, NLKP, Saksa natsipartei või SS-i sümboleid – lippu, vappi või muid tunnusmärke.
Taoline teguviis läheb vaenu õhutamise paragrahvi alla siis, kui avalikult kutsutakse üles “vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga”.
Kui vaenuõhutaja põhjustab ohtu teiste isikute elule, tervisele või varale, saab teda aastaks vangi mõista.
Lätis lauludki keelatud
Mineviku sümboleid võib kasutada hariduslikul, teaduslikul, kunstilisel, ärilisel ja ajakirjanduslikul eesmärgil.
Natsisümbolite kasutamine on keelatud Saksamaal, Austrias ja Rootsis. Ungaris on natsimärkide kõrval tabu ka sirp ja vasar ning punane viisnurk. Läti ei luba avalikule koosolekule tulla NSVL-i, Läti NSV või natsisümbolitega ega laulda seal neid reÏiime ülistavaid laule.
