NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
27.08.2018 07:35
Mis ajastul me elame. Miks kokk üksi tassib? Kui direktor pole suutnud ajada vallaga asju tassinud ise. Riigi asutus raha tahavad nad saada ja palka juurde, aga pooled asjad tegemata. Selline direktor tuleb lahti lasta.
    Näita vanemaid (2) Laadin kommentaare...
    27.08.2018 08:56
    Eestit ähvardavad veevärgitrahvid
    Terviseamet võib Euroopa Komisjoni nõuetele mittevastava joogiveega asulates veekraanid ületulevast aastast kinni keerata.
    Tuleva aasta lõpuks peaks joogivesi kõigis 50–2000 elanikuga asulates üle Eesti vastama vastavalt ühinemislepingule Euroopa Liidu rangetele nõuetele, aga meil on veel kümneid külasid, kus olud on kaugel ideaalsest ja trahv koputab torule.
    Enamgi – tekib ka küsimus, kas on mõtet matta kümneid miljoneid eurosid hääbuvatesse sovhoosiasulatesse, mille lagunevate kortermajade sees asuvad iidvanad torustikud vaevu koos püsivad. Neid Euroopa Liit niikuinii ei remondi.
    Euroopa Liit on eraldanud ühtekuuluvusfondist Eestile 2004. aastast üle 664 miljoni euro ehk enam kui kümme miljardit krooni, ent hoolimata sellest pole veel sugugi kindel, kas kõik vastab tuleva aasta lõpuks nõuetele.
    Matsalu Veevärgi juht Hans Liibek ütleb, et ei tea, mis juhtub, kui kohustused jäävad siin-seal Eestis täitmata. «Ehkki see on spekulatsioon, olen kuulnud, et võib juhtuda midagi suhkrutrahvidega analoogset,» räägib ta.
    Teisalt võib terviseamet viletsa joogiveega asulate kraanid lihtsalt kinni keerata.
    Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo juhataja Antti Toominga kinnitusel teeb riik siiski koos omavalitsustega kõik endast oleneva ja tema loodab, et isegi kui midagi jääb järgmise aasta lõpuks tegemata, ei määra Euroopa Komisjon trahve.

    Tohutu territoorium
    Juba läinud kümnendi teisel poolel hakkas riik tohutu veemajandusprojekti elluviimise nimel pingutama. Muu hulgas loodi uusi veevärgifirmasid, mis võtsid omakorda valdadelt ja väikelinnadelt üle hulga väikeste asulate nõukogudeaegsed joogiveerajatised ning ammuilma korrast ära reoveepuhastid.
    27.08.2018 09:02
    Ehkki selleks on kulutatud sadu miljoneid eurosid, et kõigi Eesti suuremate asulate majapidamised saaksid ühiskanalisatsiooniga ühendatud ja reovesi enam loodusesse ei jõuaks, pole soovituga kogu Eestis lõpule jõutud.

    Juuni alguses tuletati keskkonnaministeeriumile Brüsselist meelde, et Eestile anti 2016. aasta detsembris formaalne hoiatus: kanalisatsioonisüsteemide rajamisega tuleb kiirustada. Nüüd hakkab kannatus katkema ja välja saadeti nn põhjendatud arvamus, mis on viimane samm enne kohtusse pöördumist, kirjutas Eesti Päevaleht.

    "Kuna [Eesti kaasuses] pole EL-i reeglitega kooskõlla jõudmist lähemas tulevikus oodata, saadab Komisjon välja põhjendatud arvamuse, et püüdeid kiirendataks. Kui [Eesti] ei suuda kahe kuu jooksul vajalikke samme astuda, siis võidakse kaasus Euroopa Liidu kohtusse anda," teatas Euroopa Komisjon 7. juunil.

    EL-i etteheited puudutavad kitsamalt seitset asulat: Aruküla, Narva-Jõesuu, Kärdla, Muraste, Türisalu, Vääna-Jõesuu ja Keila jõe reoveekogumisala. Neis asulates on ligikaudu 11 500 majapidamist, millest on ühiskanalisatsiooniga liitumata ligikaudu 6700, seega ei koguta seal reovett täielikult.

    Olukord pole tekkinud rahapuudusest. Reovee kogumise nõuete täitmiseks on EL Eestile eraldanud hiiglaslikke summasid. Eelmisel eelarveperioodil (2007–2013) 630 miljonit ja sel perioodil (2014–2020) 140 miljonit eurot. Kokku 770 miljonit.

    Toimetaja: Priit LutsEUROOPA KOMISJONÜHISKANALISATSIOON
    27.08.2018 10:08
    Ainult maksuseaduseid, trahvi, julgeolekurahasid täidavad. Eesti valitsus ja riigikogu tuleb ammu Euroopa kohtusse anda.
27.08.2018 08:33
Kuuldavasti on tegemist Suure-Jaani suurkooli allasutusega, kus ei kooli- ega vallajuhte ülearu tihti nähta. Veetassimist neile delegeerides tabaks kogukond kaks kärbest ühe hoobiga.
27.08.2018 08:43
Selle eest on meil siin vallajuhtide toredad suvepäevad, vald toetab sporti ja rahvatantsu, amatöörfoto- ja videograafe, eneseimetlusest nõretavaid väljaandeid. Selge on, et kuskilt see raha peab ju tulema ja kuna koolid-lasteaiad on niigi ülerahastatud, siis võtame sealt! Ja kui enam ei peaks jätkuma, siis ühendame jälle mõne neist! Ega siis vallavalitsuse arvelt keegi kokku ei hakka hoidma! Kes siis alaealistega pasunakoorilaagris viina hakkaks võtma? Need, kellele ei meeldi, võivad Soome kolida!
27.08.2018 08:58
Just nii Soome ja seal ongi rahulikum ja turvalisem , aga siinne elu on mädapaise
27.08.2018 10:05
Ega vist ennem ametkonnad ei liiguta lillegi kui lugu ajakirjandusest läbi käib ! Aga eks see ongi elu siin maal !
27.08.2018 22:36
Olge nüüd ikka!
Nagu ma olen aru saanud, siis väikse seltskond inimesi tahab seal oma lasteaeda ja kooli pidada. Tegelikkuses on aga elu selline, et Olustvere Põhikool on üpris lähedal ja Suure-Jaani Gümnaasium pole ka liiga kaugel.
Tääksis on iga lapse jaoks sisuliselt inimene palgatud ning minu meelest on see täiesti arulage raha raiskamine. Ma saan aru, et kogukond tahab OMA kooli säilitada, aga see tuleks sellisel juhul kõikide teiste arvelt.
Sellist nii mini kooli pole ausõna vaja.

Mu vanemad elavad seal lähedal, ise olen nüüdseks mujale elama kolinud. Lihtsalt suuremat pilti tuleb näha ja vald ei peaks sinna oma raha matma.
    28.08.2018 10:10
    Täiesti arusaadav, et soovid teiste lastest ka endasuguseid juurteta eluhulkureid kasvatada, ent mõnel on soov saada haridust endiselt turvalises kodukoolist. Riigi- ja vallaametnike olemasolu ei ole piisav põhjus laste küüditamiseks! Ausõna!
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega