Tervisekaitseinspektsiooni andmeil tekivad uue A(H1N1) gripiviiruse vastased antikehad kaks nädalat pärast inimese vaktsineerimist ja pärast seda omab vaktsineeritu immuunsust selle viiruse vastu.

Seega, kui sotsiaalministeerium on lubanud seagripi vastu inimesi vaktsineerima hakata alates 14. detsembrist, siis esimesed õnnelikud vaktsineeritud on uue viiruse vastu kaitstud alles aastavahetuseks.

„Selle mõju kestab ehk antikehad püsivad kaitsval tasemel veres 10-12 kuud,“ rääkis Saluri Päevaleht Online’ile. Kui selle aja jooksul püsib haigustekitajana ringluses seesama gripiviirus, ei ole korduv vaktsineerimine vajalik.

Kuigi ministeerium teatas mõne päeva eest, et kaalumise alla võib tulla gripihooajal laste plaaniliste vaktsineerimiste ajutine lõpetamine, ei ole see tervisekaitseinspektsiooni hinnangul soovitatav. „Perearst peab vaid hoolikalt kontrollima vaktsineeritavate tervete laste tervislikku seisundit, et välja selgitada kõik immuniseerimise vastunäidustused,“ selgitas Saluri.

Inspektsioon kummutas ka inimeste hirmus, et vahetult pärast vaktsineerimist võib inimese organism olla pisut nõrk ning haigustele vastuvõtlikum.

„Aastakümnete pikkusel inimeste vaktsineerimisel ning teadusuuringute tulemusena on tõestatud, et vaktsiin ei kurna vaktsineeritud lapse või täiskasvanu organismi, sest ta ergutab ainult immuunsüsteemi rakke tootma kaitsekehi,“ selgitas ta lisades, et uue gripiviiruse ringlemise ajal võib täiesti vabalt inimesi edasi vaktsineerida.

„Pärast vaktsineerimist ei ole inimene vastuvõtlikum, tal vaid puudub immuunsus kahe nädala jooksul kuni antikehade moodustumiseni,“ kinnitas Saluri.

Vahetult pärast vaktsineerimist tuleb arstil siiski patsienti jälgida, et tagada vajadusel viivitamatu abi.

„Perearst peab jätma vaktsineeritud inimese oma järelevalve alla 20-30 minutiks,“ rääkis Saluri. Jälgida tuleb inimest Saluri sõnul selleks, et tuvastada võimalik anafülaktilise reaktsiooni teke õigeaegselt.

Kui kaua praegune gripilaine kesta võib ning millal on oodata järgmist suuremat haigestumiste perioodi, ei ole Saluri sõnul praegu võimalik prognoosida.

„Praegune gripilaine on tõusuperioodis ning täpsemaid prognoose uue gripi leviku kohta pole otstarbekas teha, sest selle kulgu mõjutavad paljud tegurid,"märkis ta. Mõjutegurite alla kuulub ka näiteks varsti alustatav riskirühmade vaktsineerimine.