Tervisekaitsjad soovitavad vältida Türgisse sõitmist
Eesti epidemioloogid ei soovita külastada lähiajal Türgit, kus levib linnugripiviirus H5N1.
Möödunud nädala lõpus näitasid Türgi pealinnas Ankaras kolme inimese analüüsid selle viirusega nakatumist. Varem oli Türgi idaosas Vani regioonis Dogubayaziti linnas, umbes tuhande kilomeetri kaugusel Ankarast, surnud kaks H5N1-ga nakatunud last.
Aasias enam kui 70 inimese surma põhjustanud linnugripi tüvi on seega jõudnud Euroopa äärealade lähedusse.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari kinnitusel jälgitakse olukorda Türgis väga pingsalt ning hetkel viibib Ankaras Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) epidemioloogide meeskond.
“Meie soovitus on Türgit momendil mitte külastada,” lausus Kutsar.
Epidemioloogianõuniku arvates pole linnugripi probleem tervikuna sugugi üle paisutatud ning murelikuks teeb asjaolu, et viirus on levinud poole aastaga Kagu-Aasiast lääne poole.
Kutsari sõnul põhjustas linnugripi Ida-Türgist Ankarasse jõudmise riigisisene reisimine. “Nakatunud olid aga tavaliselt linnupidajate perekondadest, kes võisid haigete lindudega nende eest hoolitsedes kokku puutuda,” ütles Kutsar.
Kutsari sõnul tuntakse hetkel küll ainult ühte viirustüve H5N1, kuid pole võimatu, et see annab edaspidi mutatsioone.
Eesti valmisolek
Sotsiaalministeeriumis valmis hiljuti linnugripiga võitlemise plaan, mis peaks lähiajal valitsusse jõudma. See näeb ette haiglate ja arstide valmisolekut, vastavat koolitust, diagnostikat ja tõrjemeetodeid. Eesti apteegivõrgus on linnugripivastane ravim küll müügil, kuid Kutsar ei soovita seda endale koju varuma hakata. “Hetkel on saadud suhteliselt väike kogus, kuid sotsiaalministeerium on ravimit tootjatelt juurde tellinud,” ütles Kutsar.
Eesti ja kogu Euroopa Liit on keelanud Türgist eluslindude sisseveo. “Türgi suhtes kehtestasime piirangud esimesest sealsest linnugripidiagnoosist alates,” lausus veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Daisy Järva Eesti turismifirmade liidust märkis, et hetkel pole Türgis rannahooaeg ning eestlaste massi seal ei viibi. “Meie seisukoht on toimida nii, nagu kõik põhjala riigid seda teevad. Jälgime alati välisministeeriumi soovitusi,” kinnitas Järva. “Kätt muidugi ette panna ei saa.”
Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul ei ole viimase paari nädala jooksul ennast ministeeriumis registreerinud ükski Türki reisida sooviv turist. Samuti puudusid välisministeeriumil andmed, et eilses 6,9-magnituudises Kreeka maavärinas oleks saanud viga mõni eestlane.
Linnugripp, selle kolded ja ohvrid
Inimesed on seni valdavalt linnugrippi nakatunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga (nt linnufarmide ja -turgude töötajad, lihatöötlejad), kuid ei ole välistatud võimalus, et piiratud ulatuses võib kõrgelt patogeenne linnugripiviirus levida ka inimeselt inimesele. Mõningaid sääraseid haigusjuhte on Aasias esinenud. Linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise nakkusega, mis küllalt sageli võib lõppeda surmaga. Nii Vietnamis kui ka Koreas vallandunud gripipuhangu tekitajaks oli kõrge patogeensusega gripiviirus H5N1, mis 1997. ja 1998. aastal nõudis Hongkongis kuue inimese elu.
2003. aasta lõpust tänaseni on inimeste linnugripijuhte registreeritud kuues riigis. Kokku on haigestunud 147 inimest, kellest 76 on surnud. Vietnamis on olnud 93 haigestunut, kellest 42 suri; Tais 22, kellest 14 suri; Kambodas 4 surmaga lõppenud haigusjuhtu; Indoneesias 16 haigestunut, kellest 11 suri; Hiinas 7 haigestunut, kellest 3 suri ja Türgis 2 surmaga lõppenud juhtu. G.P
