„Ees­ti po­lii­ti­ka tun­dub ole­vat Bal­ti­maa­dest kõige tu­ge­vam, mi­da ise­loo­mus­tab tõsi­selt võetav va­lit­sus­koa­lit­sioon,” sei­sab ar­tik­lis.

Aja­ki­ri mee­nu­tab, et ena­mik Bal­ti­ku­mi vä­lisvõlgu on võetud Root­si pan­ka­de ko­ha­li­kest fi­liaa­li­dest. „See­ga, nii kaua kui püsi­vad Skan­di­naa­via pan­gad, peaks Bal­ti rii­ki­de­ga kõik kor­ras ole­ma.”

Mit­te eri­ti am­mu Eu­roo­pa ma­jan­dus­kas­vu ee­sot­sas ol­nud Bal­ti rii­ke oo­tab ka­he­ko­ha­li­se ar­vu suu­ru­ne ma­jan­dus­lan­gus, kir­ju­tab nä­da­la­ki­ri. „Mõnin­gad aren­gud on nä­ha, kuid hi­li­ne­nult. Muu­da­tu­sed, näi­teks Ees­ti hal­dus­re­form, on siis­ki ve­ni­ma jää­nud,” nen­di­tak­se kir­jatükis. Eco­no­mist leiab, et vaa­ta­ma­ta sel­le­le po­le Bal­ti rii­ki­de väl­ja­vaa­de su­gu­gi pa­ha, võrrel­des po­la­ri­see­ru­nud po­lii­ti­ka­ga ja võlga­des­se up­pu­nud Un­ga­ri­ga.