“Kuigi teoreetiliselt katab Balti riike NATO tuumavihmavari, pakub allianss tegelikult vaid pisut rohkem kui moraalset tuge.

Igasugune Venemaa nuudi-väristamine, olgu siis tegelik või kujutletav, on pigem psühholoogiline kui füüsiline oht. Eesmärk on kõigutada baltlaste enesekindlust, võib-olla selleks, et nõrgendada Balti riike mõnel muul rindel.


Kuumim valdkond on energia. Balti riigid, mis sõltuvad Vene maagaasist ning on kogenud pikki ja sagedasi naftatarnete blokeerimisi, tahavad ehitada uue tuumaelektrijaama koos Poolaga. Aastajagu tingimist on andnud vähe tulemusi. Vaidlus on peamiselt kultuuriline, mis rajaneb ehk erinevatel religioossetel traditsioonidel. Katoliiklikud Poola ja Leedu leiavad, et tekst on uskumuse suhtes teise-järguline: nad soovivad kindlat emotsionaalset pühendumist projektile enne, kui hakatakse keskenduma detailidele. Protestantlikud Eesti ja Läti tahavad, et detailid oleksid selgelt välja kirjutatud, muidu ei saa nad midagi uskuda.

Avatus kui nõrkus

Venemaa tahaks samuti kaasa lüüa. “Ma loodan, et tuleb avalik konkurss. Vene ettevõtted teevad väga konkurentsivõimelise pakkumise,” ütles Vene president Vladimir Putin Läti delegatsioonile tolle hiljutise külaskäigu ajal. Selline lähenemiskatse tõstab esile baltlaste suurima nõrkuse: nende avatud, liberaalse majanduse. Kui isegi Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia ja Holland (kui nimetada vaid mõningaid “vana Euroopa” riike) ei suuda Vene kapitali oma majanduslikest kindlustest eemal hoida, siis kuidas võiksid palju vaesemad ja nõrgemad Balti riigid vastu seista kolossaalsele ahvatlusele – teha äri vaenlasega?

Kiilulööja taktika

Balti ühtsuse puudumine aitab Kremlit. Alates 1990. aastast on Kremli poliitikaks olnud (kas teadlikult või mitte) mängida üht Balti riiki välja teise vastu. Üht riiki meelitatakse, teisega külmutatakse suhted, kolmandat ignoreeritakse. Praegu on suhted Eestiga sügavalt külmutatud, samas kui Läti naudib Kremli heakskiitu. Kui Eesti oli mais silmitsi Vene pahameeletormiga, näisid mõned Läti tipp-ametnikud kõhklevat, kas teha põhjanaabrit toetavaid avaldusi ( kuigi praktiline abi ja avalikkuse toetus oli tugev ning seda tervitati tänuga).

Lääne-Berliin pidas vastu tänu enda ja oma liitlaste tahtejõule ning ühtsusele – sedasama vajavad nüüd Balti riigid.