•• USA ajalehe juhtkiri märkis, et küberrünnakutele väikese, aga tehnoloogiliselt vilunud Eesti vastu tuleks pöörata tähelepanu terves võrgumaailmas. ”Märatsemine ja rüüstamine Tallinnas osutus mitte millekski võrreldes sellega, mis juhtus Eesti arvutitega. Soovimatud andmelained ummistasid kiiresti valitsuse, ettevõtete ja mitme ajalehe veebisaite, sulgedes nende arvutivõrgustikust ühe haru teise järel. Üks minister kirjeldas toimunut kui elektroonilist blokaadi, võrreldes seda riigi kõigi sadamate sulgemisega merelt. Eesti võimud teatasid, et andmevoo-ujutus korraldati Kremli käsul. President Vladimir Putini valitsus on eitanud mis tahes seotust.
Viimastel aastatel on valitsused, ettevõtted ja üksikisikud keskendunud viisidele, kuidas ära hoida seda, et kräkkerid või laastavad viirused varastaks või hävitaks tundlikku teavet. Aga Eesti peaks panema kogu arvutitest sõltuva maailma märkama, et infosõjas võib olla palju ründevorme, ja meie kõigi julgeoleku jaoks on hädavajalik välja nuputada, kuidas kräkkereid peatada (ning lõpuks leida ka rünnakute põhjustaja).”
