Kunagine armastatud loomaaiaasukas Bronto sai topisena uue elu Eesti loodusmuuseumi taksidermisti Pelle Nugise käe all. Nugis ütles, et mõõtmetelt on tiigri topis pea sama suur, kui oli loom päriselus – koguka tiigri koonu ja sabaotsa vahele mahub ligi kolm meetrit.

Suure muudatuse on vahepeal läbi teinud vaid Bronto kaal: kui täies elujõus loom kaalus pea 300 kilogrammi, siis nüüd tänu kergest plastist sisemusele kümme korda vähem.

Nahk selga kolme päevaga

Brontole telliti nii uus sisemus, millele pargitud nahk peale tõmmati, kui ka silmad ja hirmuäratavate kihvadega suuõõs Saksamaalt. Nugis märkis, et mannekeenile Bronto kasuka selga ajamiseks kulus ühtekokku kolm pingsat tööpäeva. Seda osa pidas ta topise valmistamisel ka füüsiliselt kõige raskemaks. „Kuna Bronto nahk oli parkimisel veidi kokku tõmmanud, siis seda ikka andis sikutada, et tagasi oma mõõtmetesse saada,” tähendas topisemeister, kelle jaoks on seni suurim topiseloom olnud karu.

Ruumipuuduse tõttu on Bronto sunnitud praegu valvama loodusmuuseumi direktori Maris Laja kabinetti. Laja ütles, et külastajatele pannakse nii Bronto kui ka peagi valmiv Mörri topis vaatamiseks välja järgmisel aastal, kui on lõp­penud muuseumi remonditööd.

Võrreldes Brontoga on Eu­roo­pa vanimast teravmokk-ninasarvikust, 41-aastaseks elanud Mörrist topise valmistamine tunduvalt keerulisem ja aeganõudvam. Nimelt oli Bronto sisuks võimalik tellida spetsiaalne mannekeen, kuid teravmokk-ninasarvikud on maailmas niivõrd haruldased, et nende mulaaže pole kuskilt saada. Nii tuleb Mörri sisu Nugisel endal valmis voolida.

Nugis selgitas, et Mörri sisemuse valmistamiseks kasutatakse Macroflexist tunduvalt kõvemat vahtplasti. Sisuliselt valatakse vahtplastist suur umbmäärane ninasarviku kuju valmis ning fotode ja nahamõõtude järgi lõigatakse sellest võimalikult täpselt välja Mörri kere.

Varem on teravmokk-ninasarvikust proovinud topist meisterdada Tartu ülikooli loodusmuuseum, kui 1999. aastal heitis loomaaias hinge 38-aastaseks elanud Maša. Paraku läks see ettevõtmine aia taha.

Nugis oli Mörrist topise valmistamise suhtes siiski optimistlik. Mörri mannekeen peaks viimase lihvi saama juba oktoobri jooksul ja topise valmis meisterdamisega loodab Nugis ühele poole saada juba selle aasta sees.

Brontole ja Mörrile, kellest topise valmistamiseks andis keskkonnainvesteeringute kes­kus kiireloomulise toetusena

290 000 krooni, hakkab väärikat seltskonda pakkuma samuti loomaaiast pärit jääkaru Franz. Karu heitis hinge 2007. aasta septembris ja topis valmis temast juba detsembris. Kuna jääkarutopis meelitas loodusmuuseumisse väga palju huvilisi, on oodata, et ka Bronto ja Mörri kujunevad tõelisteks tõmbenumbriteks.

Loodusmuuseumile kolm eksponaati

Mörrist vanemaks pole ninasarvikud Euroopas elanud

•• Viieteistaastasena manala teele läinud tiiger Bronto toodi Moskva loomaaiast Tallinna, kui ta oli paariaastane.

•• Teravmokk-ninasarvikul käis Zürichi loomaaias järel loomaaia direktor Mati Kaal.

•• Šveitsi, kus teravmokk elas paarkümmend aastat, toodi ta Kenyast, kus ta 1969 alla aastasena kinni püüti. Põhjamaises Tallinnas pidas ta vastu veel kakskümmend üks aastat, kuni väärika isaslooma eluküünal kõrge vanuse tõttu kustus. Mörrist vanemaks pole Euroopas elanud veel ükski teravmokk-ninasarvik.

•• Kui noorena kaalus ninasarvik paar tonni, siis eakana poole vähem.

Tiigrile ja ninasarvikule seltsiks jääkaru

•• Loodusmuuseumis Bronto ja teravmokk-ninasarviku Mörri seltsiliseks saav jääkaru Franz suri 2007. aasta septembris. Loom oli oma puurist välja pääsenud ja selleks, et teda sinna tagasi toimetada, tuli ta uimastada. Paraku ei pidanud karu süda narkoosiannusele vastu.