Tiiu Aro: gripi suremuse kõrgaeg peaks saabuma järgmisel nädalal
Ülemmöödunud nädalal oli haigestunuid ümmarguselt 13 000, rääkis Aro täna sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil. Sellest võib tema sõnul järeldada, et järgmistel nädalatel uute haigestunute arv kahaneb.
Kõrgeima suremusega nädal peaks olema järgmine
Aro selgitas, et rahvusvahelise kogemuse järgi tuleb haiglaravi vajavate inimeste arvu tipp kätte nädal aega pärast haigestumiste tippu – järelikult sel nädalal. Suremuse tipp on veel nädal aega hiljem, mis peaks tähendama järgmist nädalat. Kokku kestab gripihooaeg tavaliselt 15 nädalat.
„Ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunuid on kõige rohkem 5–14-aastaste laste hulgas,“ rääkis Aro. Statistika kohaselt on ligi 60 protsenti haigestunutest 5–14-aastased ning kolmandik nelja-aastased või nooremad. 15–56-aastasted moodustavad haigestunutest vähem kui kümnendiku.
Riik maksab perearstide lisatöö siiski kinni
Perearstid saavad oma patsiente vaktsineerima hakata järgmisel nädalal. Inimesi teavitatakse vaktsiini saabumisest maakonnalehtede ja raadio kaudu, ühtlasi antakse teada, millised riskirühmad võivad hakata uurima perearsti juurde mineku aega, rääkis Normet.
Valitsus otsustas, et tasu lisatöö eest, mida perearstid peavad vaktsineerimise pärast tegema, jääb siiski haigekassa, mitte patsientide kanda, rääkis Normet. Haigekassa maksab perearstile ühe inimese vaktsineerimise eest 67 krooni. Algusest peale on selge olnud, et vaktsiini saavad riskirühmadesse kuulujad riigi kulul.
Prognoos: sureb 40 inimest
Jätkuvalt arvatakse, et Eestis sureb seagripi tüsistuste tõttu ligikaudu 40 inimest, ütles Päevaleht Online’i küsimuse peale sotsiaalministeeriumi tervise valdkonna asekantsler dr Ivi Normet. ELi haiguste ennetuse ja tõrje keskus (ECDC) pole prognoosi muutnud. Prognoosis ei kajastu küll vaktsineerimise mõju. „Ootame andmeid riikidest, mis alustasid vaktsineerimisega oktoobris,“ kommenteeris Normet.
Praeguseks on Eestis seagripi tüsistuste kätte surnud viis inimest. Kõige noorem ohver oli 13-aastane poiss, kes suri ägedasse kopsupõletikku, samuti on surnud üks 31-aastane patsient. „Surmatunnistusele läheb surma põhjuseks ikkagi kaasnev haigus, kopsupõletik või südamepuudulikkus,“ ütles Normet.
Gripp võtab igal aastal 30–60 elu
Igal aastal sureb Eestis gripi tüsistuste tõttu 30–60 inimest. Euroopa nakkuskeskuse ECDC prognoosi järgi võib sel sügisel, talvel ja kevadel Eestis surra uue pandeemilise A(H1N1) ehk nn seagripi tüsistuste tõttu 40 inimest.
Keskuse prognoositav stsenaarium Eesti jaoks ei erine kuigivõrd tavalise gripihooaja stsenaariumist. Meil võib tuleva aasta 1. maini haigestuda kokku kuni 20 protsenti rahvastikust ehk 270 000 inimest, kellest pooled – 135 000 inimest – pöörduvad perearsti poole, 1350 vajab haiglaravi. Intensiivravi peaks vajama 350 inimest ja tüsistuste kätte sureb arvatavasti 40 inimest.
Need prognoosid, mille järgi ulatub 0,05 protsendini, põhinevad Aro ja Normeti sõnul rahvusvaheliselt välja töötatud mudelitel. Näiteks 9 miljoni elanikuga Rootsis sureb aastas gripi tüsistuste tõttu 500–1000 inimest, tõi Tiiu Aro näite.
Selle hooaja levinuim gripp on seagripp
Uue gripi viirus paistab sel tõvehooajal teistest grippidest paremini levivat. Ülemöödunud nädalal oli uue gripi juhtumitega seotud 57 protsenti ülemiste hingamisteede viirustesse haigestumistest, kuid uue gripi ülekaal möödunud nädalal märgatavalt, 46,3 protsendile, selgus tervisekaitseinspektsiooni juhi Tiiu Aro esitatud andmetest.
Teised kõvemad tegijad viiruste hulgas on statistika järgi muud A-gripi viirused, mis möödunud nädalal võtsid nakatunutest 18,5 protsenti ja ülemöödunud nädalal 18 protsenti.
Paragripi viirused hõlvasid möödunud nädalal usinasti turgu, kasvatades oma turuosa 14,4 protsendile ülemöödunud nädala 11,5 protsendilt.
Adenoviiruse osakaal uute haigusjuhtude põhjustamises püsib stabiilne: möödunud nädalal 7,9 protsenti ja ülemöödunud nädalal 8,8 protsenti.
