Tiiu jõu- ja ilunumbrid

“Olen harjunud keha ilu ja liikumist fotodel jäädvustama, nüüd olen ise selle sees,” ütleb aktifotograaf ja viie täiskasvanud lapse ema Tiiu Kimber (52), kelle meelisharrastus on kulturism.

Nii terve ja tugevana pole kogu elu spordiga sina peal olnud naine ennast varem tundnud. “Mul pole elus kunagi nii palju jõudu olnud kui praegu, kuigi minu vanuses peaks toimuma juba taandareng ja jõudu vähemaks jääma,” tunnustab ta valitud spordiala. Kui aastaid tagasi proovis Tiiu 50kilost kangi tagajärjetult rinnalt suruda, siis nüüd on ta 70 kiloni jõudnud.

Tiiu poeg Ain hakkas kulturismiga tegelema kümme aastat tagasi. Siis jagas Tiiu enamiku levinud arvamust – naine ja musklid kokku ei sobi. Kusagil ajusopis oli kinnistunud ka väärteadmine, et kulturism koormab südant ja rikub tervist.

Kolme aasta eest rentis Tiiu aga jõusaali ja poja õhutusel proovis kulturismi esialgu naljaviluks, siis aga armus sellesse järjest rohkem. Tema esimeseks treeneriks saigi poeg, aga nüüd treenib Tiiu ise umbes kahtkümmet last nii kulturismis kui ka jõutõstmises ning teab, et see hoiab tervena.

Samuti ei arva Tiiu enam ammu, et lihased naisele ei passi. Vastupidi, kulturism teeb plastilisemaks ja naine paistab ilusam, kui kuskilt lihast läbi kumab, leiab ta. “Kulturism annab mõnusad kumerused, olen terve elu olnud hädas oma liiga sileda lihasega, aga nüüd on mul seda piisavalt,” kinnitab naine. Tema arvates pole eesti naise puudus mitte ainult väikesed rinnad, vaid ka peenikesed sääred ja õblukesed õlad, aga neid kõiki saab treenida. Ükski kasutamata lihas ei arene iseenesest, kauni keha saavutamiseks peab vaeva nägema.

Tiiu kasutab iga võimalust, et teiste kulturistidega kogemusi vahetada, aga lihaste liigne timmimine teda ei paelu. “Mina võtan seda kui tervisesporti, aga võistlussportlased on rasva täiesti ära kuivatanud ja lihaste liigne teravus mulle ei meeldi,” hindab ta. Ka ei taha ta loobuda heast söögist, mis sportlastele enda võistlusvormi viimise ajal keelatud on.

“Kulturism on ilus, kui seda teha õigesti, aga muutub naeruväärseks, kui üle pingutada,” kõlab tema kreedo. Traditsiooniliste kulturismiharjutuste kõrval on olulised venitusharjutused, vahelduseks sobib jõutõstmine.

Kulturismiga tegeldes leiab Tiiu hõlpsamini ka oma fotodele kauneid, treenitud kehaga modelle. “Kulturism ongi rahvakeeles jõu- ja ilunumbrid ehk ilu ühendatud kunstiga,” leiab naine, kes on paarkümmend aastat keha ilu fotodel jäädvustanud. Igal aastal saab Pärnus vaadata Tiiu aktifotode autorinäitust. “Kui varem häbeneti aktifotol poseerida, siis nüüd on noored aru saanud, et kaunis välimus ei ole püsiv, ja modellid otsivad mind ise üles,” on ta paaril viimasel aastal märganud. Tiiu arvates on mehed naistest isegi edevamad.

Spordipisikuga nakatus Tiiu juba kooliajal ja seda “haigust” põeb siiani. Algklassides harrastas ta iluuisutamist, aga Pärnu tüdrukuna ei suutnud ta kehvade treenimisvõimaluste tõttu pealinna klubide kasvandikele konkurentsi pakkuda. Suurema koolitüdrukuna tegi ta jalgrattasporti ja jõudis vabariigi tasemele. “See võib küll uskumatu tunduda, aga nii iluuisutamine kui ka jalgrattasõidu kogemused kuluvad kulturismis marjaks ära,” hindab ta nüüd.

Iluuisutamist ei ole naine siiani jätnud ja paneb igal talvel uisud alla. Kui rulluisutamine moodi läks, ostis ta rulluisud ja harjutas koos tütardega. Nüüd on suvel rulluisutamine tema tavaline liikumisstiil.

[[1]]

Kui nooruslikult punapäine Tiiu tänaval koos tütardega rulluiskudel vastu tuiskab, võib teda pigem oma tütarde sõbrannaks pidada. Ta isegi tunnistab, et tal on raske omaealiste naiste seltskonnas oma vanust meeles pidada, sest erinevalt eakaaslastest on tema nahk sile ja rinnad trimmis.

“Olen enda välimusega rahul. Minu vanuses tõmbab lihaskude ja nahk rinna pealt kortsu, aga milleks hakata kunstlikult lõikama, kui on võimalik lihast treenida,” räägib viis last sünnitanud naine.

Oma esimese lapselapse Williami õpetas Tiiu poksikotti taguma veel enne, kui poiss kõndima õppis. “Ta toodi minu juurde hoida ja midagi pidi ju temaga ette võtma,” naerab naine, keda tütre peres poksivanaemaks kutsutakse. Ka kõik oma lapsed viis Tiiu spordi juurde ja püüdis neid kasvatada nii, et nad jälgiksid oma välimust. “Välimuse korrashoidmine on sama tähtis kui ajutreening – terves kehas terve vaim,” leiab naine.

Anu Saare