Tiivulised ja neljajalgsed tegid miljonite eest kahju
Keskkonnaamet hüvitas meie üleeuroopalise tähtsusega metsaasukate, hüljeste ja rändlindude poolt põllumeestele ja kaluritele tekitatud kahjusid mullu ligi kahe miljoni krooni eest ning kahjutaotlusi on õhus veel 1,2 miljoni jagu.
Ameti bioloog Tõnu Talvi ütles, et mullu välja makstud summast ligi pool kulus rändlindude tekitatud kahjude korvamiseks, ülejäänud osa kulus aga huntide, karude, ilveste, hüljeste ja kotkaste põhjustatud kahju kompenseerimiseks.
Talvi sõnul muutis möödunud sügise erakordseks huntide kahjutöö ulatus. „Näiteks Jõgevamaal Palamuse vallas murdsid hundid kahe septembrikuu nädala jooksul kokku 93 lammast, Harjumaal aga kahe öö jooksul 39 lammast,” meenutas Talvi. „Jõgeva maakonnast laekus ka kõige enam hundi murdmiste läbi tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi, kokku 680 000 krooni ulatuses.”
Peale huntide tekitatud kahjude hüvitamistaotluste menetleb keskkonnaamet ka 29 000 krooni väärtuses karude ja 20 000 krooni eest ilveste tekitatud kahjude hüvitamist.
Loomulikud kahjud
Idee poolest on looma- ja linnukahjude hüvitise näol tegu omamoodi valurahaga, mis peaks aitama inimestel Euroopa mõistes olulistesse liikidesse paremini suhtuda.
„Me inimesena jagame loomadega sama eluruumi, sama keskkonda, mille tervise head seisu tippkiskjate – nii röövloomade kui röövlindude – esinemine vaid kinnitab,” tähendas Talvi. „Suurkiskjatel ei ole teist elukeskkonda, nad saavad siin vaid oma instinktide abil ellu jääda või siis välja surra.”
Ennetamisele suurem tähelepanu
•• Bioloog Tõnu Talvi viitas, et keskkonnaamet hakkab edaspidi looma- ja linnukahjude hüvitamisel jälgima seda, kuivõrd maaomanikud on kahjude vältimiseks ennetusmeetmeid kasutanud.
•• „Lisaks ennetavatele abinõudele tuleb kahjude ilmnemisel ka lisategevused kasutusele võtta: vahetada näiteks karjamaid, tõsta kalavõrgud meres teise kohta, kasutada aktiivseid hirmuteid või siis lasta loomad lauta,” tõi ta esile.
•• Seaduste kohaselt makstakse põllumeestele ja loomakasvatajatele loomade ja lindude tehtud kahjude kompenseerimiseks kuni 50 000 krooni ühe aasta jooksul, kuid mitte enam kui 117 350 krooni kolme viimase aasta lõikes. Hundi, karu ja ilvese pahategude puhul jääb murtud loomade omanike kanda 1000-kroonine omavastutus.
