Tina tänava korteriühistu Unitas elas üle sõja ja nõukogude võimu

 (1)

AJALUGU Ettevõtlikud mehed võtsid 1922. aastal laenu ja ehitasid endale kesklinna kodud
Maja, millest juttu tuleb, asub Kreutzwaldi ning Tina tänava nurgal.

Endised majaelanikud on enamuses manalateele läinud ja nende järeletulijadki on kaunis eakad, seepärast suurem osa praegustest majaelanikest ei tunnegi meie maja ajalugu. Vanadel majadel on oma eriline hing, mis loob elamu vaimsuse.

1913. aastal möödus 300 aastat esimese Romanovite dünastia esindaja Mihhail Romanovi sünnist. Aastapäeva auks korraldati suured pidustused, anti välja kuldmünt ja uus rajatav tänav – praegune Kreutzwaldi tänav – sai nimeks Romanovite prospekt. 1923. aastal, kui alustati tsaariaegsete venepäraste tänavanimede eestistamist, muudeti Romanovite prospekt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavaks.

Elan majas Kreutzwaldi 11/Tina 23 alates 1936. aastast. Minu mälestustes oli tolleaegne tänav vaikne ja roheline. E. Lenderi Eragümnaasiumi (praegu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium) ees laius tühermaa. Seda nimetati politsei platsiks ja vahel ka ogorodiks, sest tsaariajal kasvatati seal juurvilja.

1922. aastal tulid kokku kuus meest ja otsustasid asutada Korteriomanikkude Ühingu Unitas (Ühtsus). Ühingu esmaseks ülesandeks oli oma liikmetele korralikke kortereid ehitada.

NEVSKI KATEDRAALI AUTOR. Ühingu asutajateks olid Johan Unt, Johan Pullerits, Erich Bartels, Rudolf Viinberg, Boris Kuznetsov ja teadmata eesnimega härra insener Jegorov.

Ehituseks võeti laenu Tallinna Pikalaenu Pangast. Maja projekteeris akadeemik Aleksander Poleštšuk, kes on projekteerinud ka Tallinnas asuva Aleksander Nevski katedraali ja juhatanud selle ehitust.

A. Poleštšuk lõpetas 1895. a Peterburi Kunstide Akadeemia. Alates 1898. aastast töötas ta sealsamas õppejõuna ja Püha Sinodi arhitektina. 1911. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia tegevliikmeks. Sajandi algul projekteeris ta Peterburi mitmeid praegu tuntud ehitisi ja juhatas ehitustöid.

Aktiivse ja mitmekülgse inimesena asutas ta Peterburis Eesti Inseneride Seltsi, kuhu kuulus ka meie majas elanud professor Ottomar Maddison.

1918. aastal kutsus ta ellu Peterburis Eesti Rahvaülikooli. 1920. aastal tuli mees elama Tallinna, töötades teedeministeeriumi peaarhitektina ja Tallinna Tehnikumi ja Kunsttööstuskooli õppejõuna.

Ühtlasi asutas ta ka Kuressaare Kutsekooli, mis hiljem Tallinna üle toodi. Pensionieas uuris ta põlevkivituha kasutamise võimalusi.

MAJA VALMIS AASTAGA. Korteriomanikkude Ühingu Unitas maja, mis kuulub Kreutzwaldi-Raua-Tina hilisjuugendlike kortermajade ansamblisse, ehitati valmis ühe aasta jooksul (1923 – 1924). Seega võime järgmisel aastal pühitseda maja 80. sünnipäeva.

Viiekorruseline mansardkatusega lihtsa U-kujulise põhiplaaniga kivimaja asetseb paesoklil, fassaade liigendavad II-IV korruse ärklid. Igal korrusel on neli 3-4-toalist korterit avara köögi, vanni- ja teenijatoaga. Korterites oli kuni 1960. aastateni ahjuküte.

Puid veeti köökidesse spetsiaalse tõstukiga, mida kojamees keldrist üles väntas.

Aastatel 1924-1940 tegutses Korteriomanikkude Ühingu Unitas aktiivselt.

Ühingu koosolekud toimusid kuni 1930. aastani kindralmajor Johan Undile kuuluvas korteris Kreutzwaldi tänaval. Kindralmajor Unt mõrvati 1930. aastal, tema mantlipärijaks sai diplomeeritud insener Hans Ahven. 1935. aastal müüs kindrali lesk korteri muusikaõpetajale Elsa Kristelsteinile.

1940. aastal maja natsionaliseeriti. Osa korteriomanikke emigreerus välismaale, osa saadeti asumisele või arreteeriti. Ühingu tegevus katkes.

1945. aastal asutati Elamuehituslik Kooperatiiv Unitas, mis 1949. aastal likvideeriti kui riigilaenuga ehitatud kodanlik institutsioon.

KORTERISSE KOLM PERET. Nõukogude ajal muudeti meie maja suured korterid ühiskorteriteks. Mõnes korteris elas koguni kolm leibkonda. Endisaegse KÜ esimehe Hans Ahvena korteris nr 6 elas fotoreporter Isi Trapido, endise baleriini Juta Aruvee emale kuulunud korteris nr 3 elas “rätsepate dünastia”, perekond Raheltšik.

Korteris nr 7 elas näitlejanna Linda Rummo. Tina tänava poolses majatiivas elas baleriin, Estonia solist Svetlana Balojan.

Praegu on korteriomanikud teinud oma eluruumides ümberehitusi ja kortereid kokku ehitanud.

Loe veel

Enam-vähem esialgsel kujul on näiteks Kreutzwaldi tänava poolses trepikojas säilinud kümnest korterist kolm. Originaalseid korterite välisuksi on kaks (kui mitte arvestada lukkude süsteemi). Endist kuju järgides on restaureeritud üks korteri välisuks.

Kuna elamu on ajaloo- ja kultuurimälestisena riigi kaitse all, peame järgima muinsuskaitsenõudeid. Majas ei tohi muuta akende kuju ega aknaruutude arvu, samuti on keelatud juurdeehitiste rajamine.

Vaatamata ettekirjutustele on paraku mõned elanikud just akende osas nõudeid eiratud.

8. mail 1995. aastal toimus maja endiste omanike koosolek, millest võtsid osa kolonel Hellati tütar Beata Lumi, Maara Üksti Toolse, allakirjutanu ja teised.

Järgmine koosolek toimus 1997. a 3. jaanuaril, kus arutati Korteriomanikkude Ühingu Unitase õiguslikku järjepidevust.

Kehtivate seaduste alusel polnud võimalik taastada Unitast endisel kujul, seega taasasutati ta Korteriühistuna Unitas 1997 aasta septembris.

Tuntumad elanikud

• Juta Arg (Aruvee) - Haabjärv - Estonia baleriin

• Jaan Haabjärv (1914 - 1946) - Estonia solist, tenor

• Kindralmajor Johan Unt (1876 - 1930) - Tallina garnisoni ülem

• Jakob Kristelstein (1889 - 1968) - Tallinna notar

• Hans Ahven – insener,

• Jaan Soots (1880 - 1942) - kindralmajor, sõjaminister, hilisem Tallinna linnapea, riigikogu liige

• Lembit Üksti - tehnikateadlane, dotsent, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud

• Hermann Halliste (1900 - 1973) - kujur. Loonud hauaansambleid ning psühholoogilisi ja karakterportreid. Kasutas materjalina peamiselt graniiti.

• Paul Reeveer (1918 - 1978) ja Hendrik Vitsur (1911 - 1962) - kunstnikud

• Vassili Laak – sideminister,

• Andres Särev (1902 - 1970) - näitleja, näitejuht ja lavastaja

• Ottomar Maddisson (1879 - 1959) - tehnikateadlane, ENSV akadeemik

• Felix Moor (1903 - 1955) - näitleja, kõnetehnika õpetaja, Ringhäälingu “raadioonu”, algatas kuuldemängude ja lastesaadete traditsiooni, esimene raadioreporter.

• Kolonel Jüri Hellat (1902 - 1942) - sõjaväelane, osales Teises maailmasõjas ja Vabadussõjas,

• Aino Tamm (1864 - 1945) - laulja ja laulupedagoog

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare