Tippjuristid peavad ülikarme narkokaristusi populismiks

Õigusteadlaste hinnangul ei karda kurjategija pikka vangistust Seaduse sage muutmine segab kohtupraktika tekkimist

Tippjuristide hinnangul leevendavad karistusseadustiku muudatustega narkokuritegude korral kehtestatud rängad karistused küll rahva õiglusjanu, kuid ei tekita hirmu diilerites ega vähenda uimastite levikut.

“Karistuste lauskarmistamine, sealhulgas eluaegse vangistuse kehtestamine kuritegude eest, mis ei ründa kõrgeimat õigushüve – inimese elu, ei ole põhjendatud,” ütles Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk.

##Rõhub rahva õiglustundele

Pikaajaline vangistus hoopis suurendab professori väitel vangide arvu, mis omakorda viib kriminogeensuse kasvule.

Juristides tekitasid sügisel elavat vastukaja 2004. aastal jõustuvad karistusseadustiku muudatused, mis tõstavad radikaalselt karistusi narkosüütegude eest. Advokaadid ei usu, et uus, avalikkuse surve pitserit kandev seadus efekti annab.

“Karistusõiguse teooria, kriminoloogia ja praktika kogemused on näidanud, et sanktsioonide muutmine nende raskendamise suunas ei vähenda kuritegevust. Pealegi ei ole narkokurjategija ratsionaalne,” seisab Eesti Advokatuuri arvamuses.

Jaanalinnutaktikast kantud seadus

Kehtiva karistusseadustiku üks autoreid, ringkonnakohtunik Priit Pikamäe on prognoosinud narkootikumide hindade tõusu. “Mida suurem on eeldatav kasu, seda suurem on kiusatus teenida, seda vähem mõtleb kurjategija karistuse rangusele,” toetab sama seisukohta ka advokatuur. Ka osutavad advokaadid sellele, et võimalik vangide arvu plahvatuslik tõus on lõpuks kallis lõbu maksumaksjale. Nad kutsuvad riiki keskenduma narkokuritegevuse sotsiaalsetele põhjustele – eeskätt venekeelsete noorte vaesusele ja töötusele.

“Seadus on populistlik, kantud jaanalinnupoliitikast,” ütles anonüümsust palunud mainekas vandeadvokaat. Kriitilise hoiaku võttis ka riigikohtu tsiviilkolleegium, keda pani muretsema asjaolu, et lühikese aja jooksul teeb seadusandja “karistusõiguses põhimõttelise tähtsusega vastu-olulisi muudatusi”.

Kolleegiumi esimehe Hannes Kirise väitel raskendab see ühiskonnas stabiilse õigusteadvuse ja kohtupraktika kujunemist. Varasemast karmimad karistusmäärad kehtivad 2002. aasta septembrist, kui rakendus karistusseadustik. Veelgi rängemaid karistusi lubas kevadel allkirjastatud võimulepe. Koalitsiooni ja Keskerakonna ühendseaduse kiitis riigikogu detsembri keskel heaks tervelt 87 poolthäälega. “Eesmärk on üks – narkokurjategijatele peavad kohtutes langema rangemad karistused,” märkis Res Publica poliitik Jaanus Rahumägi. “Seaduste rangus peab vastama rahva õiguslustundele.”

Keskerakondlase Ain Seppiku sõnul ei saa võitluses narkokuritegevusega olla kahtepidi arvamust.

“Need, kes kaubitsevad narkootikumidega, kes mürgitavad meie lapsi, peavad kandma kõige karmimat karistust ja olema ühiskonnast eemaldatud,” lausus endine siseminister.