"Tänane otsus tähendab, et seni paberil olnud projekti saab hakata reaalselt ellu viima," ütles Tallinna ülikooli pressiesindaja Krista Männa Päevaleht Online'ile. "Järgmises senatis kavatsetakse kinnitada juba õppekavad."

"Ebapiisava eesti keele oskusega üliõpilastel on võimalik õppida esimesel õppeaastal valdavalt vene keeles, teisel vene ja eesti keeles, kolmandal eesti keeles. Õppimine Katariina kolledži õppekavadel on tasuline. Esimene vastuvõtt kolledži õppekavadele toimub 2008. aasta suvel," ütles Heli Mattisen.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen ütles, et Katariina kolledži asutamise plaanid on tehtud pikaajalise perspektiiviga. „Need õppekavad, mida täna oleme Katariina kolledžit asutades välja pakkunud, on algusest lõpuni läbitavad ka eesti keeles – tegemist on eestikeelsete õppekavadega, millele pakutakse venekeelset tugiprogrammi."

Kreitzberg: kolledži rajamine on põhjendatud

Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg avaldas neljapäeval toetust kavale avada Katariina Kolledž, et laiendada venekeelse elanikkonna kõrghariduse omandamise võimalusi Eestis, ütles Kreitzberg.

"Paljude võimekate noorte nõrk eesti keele oskus ja samuti soov säilitada oma rahvuslik identiteet, on tinginud tuhandete venekeelsete noorte astumise venekeelsetesse erakõrgkoolidesse, mis pigem süvendab eesti kultuurist võõrandumist kui aitab kaasa lõimumisele," ütles Peeter Kreitzberg.

"Hariduslikust seisukohast on Katariina Kolledži rajamine igati põhjendatud ja soodustab demokraatlikul ja rahvuslikku identiteeti austaval viisil rahvuste lõimumist," lisas Kreitzberg.

IRL: Avalik õiguslik ülikool seisku eesti keele eest

IRL Ühendus Rahvuslased ei ole nõus, et riigi poolt finantseeritav avalik-õiguslik Tallinna Ülikool läheks üle kakskeelsele õppele, teatas ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe neljapäeval. Ühendus nõuab riigieelarveliste vahendite vähendamist Tallinna Ülikoolile juba järgmisest eelarveaastast.

"Meenutame ülikoolile ka tõika, et Eesti riigi ja avalik-õigusliku Tallinna Ülikooli ülimaks eesmärgiks saab olla vaid Eesti keele, kultuuri ja hariduse hea käekäigu eest seismine", lausus ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Ühenduse juhatus teeb ülikoolile ettepaneku suunata oma energia ja vahendid pigem venekeelsete gümnaasiumide õpetajate ümberõppele ja täiendkoolitusele, et aidata vene gümnaasiumidel üle minna eestikeelsele õppele.