Toasooja tootjad ähvardavad tuleval kütteperioodil hinnatõusuga
Toasoe ähvardab üle Eesti kallineda, sest eilse seisuga ootasid konkurentsiametis kooskõlastamist seitsme võrgupiirkonna soojushinna muudatused.
Soojatootjate hinnangul on viimastel kuudel hakanud tõusma nafta ja seega ka maagaasi ja kütteõli hind ning on vaid aja küsimus, kui tarbijatel tuleb toasooja eest rohkem maksma hakata. Ka konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja Külli Haabi andmetel on hindade muutmise põhjuseks see, et kütuste tarnimise lepingud on muutunud.
Suurt osa Tartust toasoojaga varustava Fortum Tartu juhatuse esimees Mati Meos ennustas, et aasta lõpuks võib toasooja hind kerkida kuni kümnendiku võrra. Praegu on konkurentsiametis kooskõlastamisel ka Fortum Tartu hinnatõusutaotlus. Meose sõnul on hinnamuudatus kaheastmeline.
Tõusuga tuleb arvestada
„Kuid selge on see, et toasooja hinnatõusuga tuleb inimestel arvestada, sest selle aasta alguses toimus hindade alandamine, mis tulenes küttekandjate hindade odavnemisest,” selgitas Meos.
Üheksas omavalitsuses sooja tootva Erakütte tegevjuhi asetäitja Priit Tiit ütles, et linnades, kus soojatootmiseks kasutatakse maagaasi, küttehinnad tõusevad. Samas arvas Tiit, et tarbijatel pole tarvis karta, et küttehinnad kerkivad 2008. aasta sügise rekordtasemele.
Suuremast soojahinna tõusust pääsevad aga näiteks Kärdla, Keila, Haapsalu ja Valga inimesed, sest nendes linnades kasutatakse soojatootmiseks biokütust või hakkpuitu.
Kütteperiood algab kolm protsenti kevadest madalama soojahinnaga ka Kuressaares. Sealse soojaettevõtte juhatuse liikme Paul Leemeti sõnul on hakkpuit praegu ainus, mille hind pole oluliselt tõusnud.
Viimastel kuudel on gaasihinna tõusust tingitud toasooja hinnatõusu saanud kogeda juba need tallinlased, kel suveilmadest hoolimata on tuba tulnud kütta. Nimelt juunist alates on Tallinna Küte kergitanud iga kuu soojahinda nelja-viie protsendi võrra. Samas on Tallinnas toasooja megavatt-tunni hind võrreldes aastatagusega praegu ligi 250 krooni odavam.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonna asekantsleri Einari Kiseli prognoosi kohaselt peaks algaval kütteperioodil toasooja hind jääma siiski laias laastus madalamaks, kui see oli eelmisel kütteperioodil.
Nõva asula oleks soojata jäänud
•• Veel paari nädala eest oli Läänemaal asuvas Nõva vallas oht, et algaval kütteperioodil jäävad asulas asuvad majad ja koolihoone toasoojata.
•• Nimelt ütlesid vallale kuuluvas soojatootmisettevõttes Nõva Kilk kevadel üles mõlemad keskküttekatlad. Suvel pöördus Nõva vald murekirjadega nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse, rahandusministeeriumisse kui ka regionaalminister Siim Kiisleri poole sooviga, et riik aitaks vallal katlamaja korda teha. Nõva vallavanema Kalle Saare sõnul lootis vald katlamaja korda teha esialgu laenurahaga, kuid sellele plaanile tõmbas kriipsu peale rahandusministeerium, mis lubab omavalitsustel laenu võtta üksnes europrojektide kaasrahastamiseks. Ligi kolmkümmend aastat vanade katelde asendamine uutega aga europrojektina ei kvalifitseeru.
•• „Soetasime nüüd uue katla oma rahaga ära. Praegu käib selle katla paigaldus ja loodame raha tagasi saada,” ütles vallavanem.
