Toiduameti „kapsasõda" nörritab turul kohaliku kauba müüjaid
Veterinaar- ja toiduamet on asunud turgudelt tõrjuma hallipäised memmesid ja taate, kes müüvad isevalmistatud hapukapsast. Põhjenduseks tuuakse, et nende tegevus on seadusega vastuolus.
Turulisi pahandab hingepõhjani veterinaar-ja toiduameti nõue, et igaüks, kes tahab müüa kas või ühe pütitäie kodus valmistatud hapukapsast või hapukurki, keedupeeti ja moosi, peab ennast registreerima.
Ametnikud viitavad kahe aasta vanusele toiduseaduse muudatusele ja nõuavad, et kodus toidu valmistanud müüja peab oma tegevusest teavitama järelevalveasutust ehk end registreerima.
„Registreerimist nõuab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus," selgitas toiduameti spetsialist Katrin Valgma. Ta lisas, et eramus toidu valmistamisel ei pruugita kasutada hügieenilisi meetodeid või vahendeid ja esineb saastumise oht. „Me ei taha kedagi turgudelt ära koristada, kuid soovime, et saaksime registreeritud tootjaid vajaduse korral kontrollida," tõi ta seose registreerimise ja kapsa kvaliteedi vahele.
Toiduamet väidab, et nad on saanud kaebusi turgudel müüdava kauba halva kvaliteedi kohta. Siiski puudub neil statistika, kui palju on pretensioone hapukapsa ja hapukurgi kohta.
„Jutt halvast kvaliteedist ei vasta tõele, ma pole kuulnud ühestki inimesest, kes oleks saanud turukaubast mürgituse. Pigem on just turg koht, kus kehtib avalik ostjate kontroll ja seal viletsat kaupa müüa ei saa," väitis 15. aastat Rakvere turu omanikuna tegutsev Oleg Gross.
„Tõenäoliselt on tegemist mõne koondamishirmus ametniku ülipüüdlikkusega, mis aga laiemas plaanis viib Eesti rahvusliku toidu ja kultuuri hävitamiseni. Majanduslanguse ajal, mil enesele ise elatist hankivaid pensionäre tuleks igati toetada, neid hoopis kiusatakse," lisas Gross.
Absurdi arutab riigikogu
Toiduamet alustas turgude kontrollimist suvel. Hapukapsaproblemaatika käsitlemisega tehti algust Haapsalus, kus müüjad polnud midagi registreerimiskohustusest kuulnud. „Ma ei kommenteeri seadusi, küll aga pean nende täitmist kontrollima," ütles turgu inspekteerinud Läänemaa veterinaarameti peaspetsialist Tea Saak. Esmakordsel nn kapsaseaduse rikkumise avastamisel ei tee toiduamet trahvi.
„On absurdne, et 70-aastane memm peab enesele hapukapsa müümiseks raamatupidaja palkama ja FIE-na tegutsema hakkama," ütles Haapsalu turu rentnik Anne Remmel. Ettevõtjaks hakkamine tähendaks inimesele aasta kuni kolme tuhande kroonist väljaminekut.
„Väga loll seadus," ütles 20 aastat turgudel kaubelnud Valentina Osetrova Rakveres. Kundast Rakveres turul käiv Ljudmilla Mladok lisas, et ta ei istu leti taga sugugi liiga hea elu pärast. Ja seda, et ta enesele ise lisaraha leiab, ei tuleks takistada, vaid toetada.
Turu juhtkonna kontoris väideti, et toiduamet pole neid mingitest uutest nõuetest teavitanud ja turu töökord lubab oma kaupu müüja kõigil hoolimata sellest, kas nad on registrites või mitte. „Pealegi teame igat müüjat," lisati kontorist.
Hapukapsasõda on jõudnud otsaga ka riigikokku. Maaelukomisjon võtab toiduseaduse uuesti jutuks järgmisel nädalal. „Praegused absurdsed tõlgendused on vaja läbi arutada," ütles komisjoni juht sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas.
Eesti pingutab üle
Europarlamendi saadik Katrin Saks märkis, et toiduamet pingutab üle. „Pahatihti otsime me eurodirektiividest õigustust omaenese saamatusele asju mõistuspäraselt ajada," arvas Saks.
Ta lisas, et ainult turul müüjatele kehtib erand, nad ei pea olema majandustegevuseregistris, piisab müügiloast. Saksa sõnul saab toiduametit oma tegevusest teavitada ka interneti kaudu, selleks ei pea sentigi maksma. „Küsimus pole õigusaktide sõnastustes, vaid selles, mida sealt tahetakse koha peal välja lugeda. Loodan, et selgi aastal ostan jõuluks hapukapsast turult tuttava mammi käest," sõnas Brüsselis leiba teeniv Saks.
