TOIVO KLAAR: Miks europarlament loeb?
Lõppude lõpuks on enamik Eestis vastu võetud seadusi ülevõetud Euroopa Liidu õigusaktid, mille vastuvõtmisega on tegelenud Euroopa Parlamendi liikmed – ja europarlamendi liikmed otsustavad ka seda, millele EL-i raha kulutatakse, mistõttu ei ole vähetähtis, kes Euroopa Parlamendis töötab ja mis otsuseid ta seal langetab.
Seetõttu oli Liisa Pasti artikkel „Jagagem europarlamendi kohad lihtsalt laiali?” (EPL 05.05.) tõsiselt häiriv, sest kritiseerides valimiste korralduslikke aspekte, kippus ta alavääristama institutsiooni kui sellist. Tasub vaid vaadata meie praeguste europarlamendi liikmete kodulehekülgi, et veenduda selles, et mitmed Eestist valitud on seal korda saatnud üpris palju nii Eestile kui ka Euroopale olulist.
Mis puutub tõdemusse, et europarlamendis tegutsetakse koos parteilisest kuuluvusest lähtudes, siis on see ju üsna loogiline ja demokraatlikult valitud esinduskojale tavapärane. Europarlament ei ole parlamentaarne assamblee, kuhu liikmesriikidest esindajaid läkitatakse, ja europarlamendi tegevus on kindlasti mõjutatud sellest, milline erakond on parajasti enamuses. Kuid Eestist valitud parlamendisaadik ei pea oma päritolu unustama.
Riigisisene otsus
Samal ajal on Liisa Pasti kriitikat valimisprotseduuride kohta raske kommenteerida. On ju iga liikmesriigi otsustada, kuidas seal europarlamendi liikmeid valitakse.
Mina küll ei söandaks jätta juhuse hooleks, kes valitakse Eestist vastutama enam kui 100 miljardi euro suuruse
EL-i eelarve eest. Lähen kindlasti valima ja hääletan selle kandidaadi poolt, kes võiks minu maailmavaadet Brüsselis ja Strasbourgis kõige paremini esindada.
