Tolliametnikud puistasid Rootsist toodud abisaadetist
Elsa on juba aastaid vabatahtlikult Eesti jaoks humanitaarabi kogunud ja nimetab end eestlaste sõbraks. Naine ise saabus Eestisse 1. juunil, päev varem oli toll alustanud saadetise avamist.
Tolliametnikud tegid etteheiteid asjade pakkimise kohta, põhjendades seda uute määrustega: saapad, nahkkingad, riidest kingad ning naiste riided pidid olema eraldi kastides. Koos ei tohtinud hoida ka seepi ja ampooni.
Koheldi halvasti. Uued määrused, mille koopiat naine ei saanud, tipnesid sellega, et metallist noad-kahvlid ei võinud olla samas pakendis puust peadega nugade-kahvlitega.
“Meid koheldi väga julmalt,” ütles vanaproua. “Tolli ametkond oli ebaviisakas. Mõned kastid avati hooletult nugadega, sisu aeti segamini ning varustust rebiti ettevaatuseta siia-sinna.”
Naisele pole varem tehtud ühtegi märkust pakkimise kohta ning kaaskirjas on alati olnud märgitud, mida pakk sisaldab.
Saadetist hoidis tolliamet Pärnus kinni nädala. Pärast seda teatati Elsale, et kraami peab otsekohe ära viima. Naisel ei lubatud seda teha osa kaupa, vaid kõik tuli korraga kaasa võtta.
Seadust peab täitma. Pärnu tollipunkti juhataja Ivar Rõõmussar ütles, et nii saatja kui ka saaja poolel on oma seadused, millest peab kinni pidama.
“Rootsiga meil mõned punktid erinevad ning saatja peab lihtsalt siinsetest tingimustest enam teadlik olema,” lausus Rõõmussar. “Meil on nõue kaupa klassifitseerida ja seda antud juhtumil polnud tehtud.”
Seda, et saadetise saatjaga oleks ebaviisakalt käitutud, ei tahtnud tollijuht uskuda.
“Ei olnud juures ning ei oska kommenteerida. Pean seda uurima,” märkis tollipunkti juht Rõõmussar. “Aga kui kontrolliametnikud on ebaviisakalt käitunud, siis on see muidugi kahetsusväärne.”
Pärnu Lions Club Koidula naisteseltsi juht Aimi Saar ütles, et saadetis oli adresseeritud küll Lions Clubile, kuid nemad seda ei saanud ega pidanudki saama.
“Meie poole pöördusid kaks eraisikut, kes ütlesid, et kasutavad saadetist heategevuseks,” lausus Saar. “Rohkem me looga seotud pole.”
