"Ametnik oma toimingutes esindab riiki ja meie riik toimib eesti keeles. Televaatajad on arvamusel, et riiki esindav ametnik peaks kasutama avalikkusega suhtlemisel riigikeelt. Ta ei peaks kasutama mõnda teist keelt," rääkis Tomusk Päevalehele antud intervjuus.

Näiteks Rootsis on tema sõnul põhimõte, et riigi esindajad peaksid ka väljaspool Rootsit kasutama ainult rootsi keelt. "Selliseid märkuseid on tulnud väga palju ja seetõttu leiti, et keeleseadusesse võiks sisse kirjutada sätte, et riigiametnikud suhtlevad avalikkusega eesti keeles," seletas Tomusk.

Samas tunnistab ta, et kindlasti ei saa seda teha kõikides olukordades. "Ma olen ka ise sattunud venekeelsesse otsesaatesse. Seal oli seda väga raske korraldada ja ei jäänud muud üle, kui pidin kasutama vene keelt. Kuid kui saade on enne lindistatud, siis peaks esinema ikka eesti keeles," märkist keeleinspektsiooni juht.

Probleemiks on tema sõnul ka venekeelsete meediaväljaannete enda kriitika asjameeste kohta, kes üritavad vene keeles rääkida, aga kelle keeleoskus on väga vilets. "Üks venekeelne raadiojaam ütles, et kallid Eesti poliitikud, palun rääkige eesti keeles, sest siis me suudame teid tõlkida, kuid kui te räägite vene keeles, siis me ei saa ise ka aru, mida te räägite," kõneles Tomusk.

Kuid kas siis rahvusvahelise uudisteagentuuri Reuters küsimustele peaks peaminister saatma Londonisse eestikeelsed vastused? Tomuski arvates kindlasti mitte. Tema sõnul on küsimus suhtlemises eesti avalikkusega, eestlastega. "Rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse neid keeli, mida rahvusvahelises suhtluses kasutatakse, ja seda eesti keeleseadus reguleerima ei hakka. Kuigi mõned riigid on nõudnud oma ametnikelt, et nad väljaspool oma riiki kasutaksid oma riigikeelt ja tõlki," seletas Tomusk.