Kinnisvaraarendusega tegelev Pro Kapital alustas Tallinnas Tondi 51 asuva endise kasarmuhoone restaureerimist, mis on esimene samm tulevase elurajooni rajamiseks.

“Suurem ehitus läheb lahti aasta alguses, kuid alustasime juba töid korstnate ja katuse kallal, et ilm muinsuskaitse all oleva hoone fassaadi restaureerimist ei segaks,” ütles projekti juhtimise ja ehitustöödega tegeleva Baltic Engineeringu juhataja Antonio Moscatello.

Kasarmuhoone üldpind on 5722 ruutmeetrit, kuhu tuleb 15 korterit ning kümmekond kontoripinda. “Samas ei ehita me traditsioonilises mõttes kontoriruume, vaid pigem stuudiokorterid, kus on koos nii töö- kui ka eluruumid. See variant võiks sobida just noorematele äri alustavatele arhitektidele või juristidele,” ütles Moscatello.

Korterite suurus jääb vahemikku 70–150 ruutmeetrit ning maja peaks valmima järgmise aasta lõpuks. Moscatello sõnul kulub hoone uuendamiseks umbes 85 miljonit krooni, kuid korterite tulevast ruutmeetrihinda arendaja veel öelda ei osanud.

Projekti näeb veebruaris

Ülejäänud kasarmuhoonete restaureerimist jätkatakse samm-sammult ning kogu 18 hektarit hõlmava ala arengut kajastavat projekti tutvustatakse veebruaris. “Piirkonna detailplaneeringuga lubatud 320 000 ruutmeetrist kavatseme vaid kolmandiku välja ehitada, et jätta elanikele piisavalt ruumi ning mitte tekitada tavapärast Lasnamäe sarnast uuselamurajooni,” kinnitas Moscatello. Uusi maju kerkib 15 ringis ning parkimine viiakse põhiliselt maa alla.

Kuivõrd tegemist ei ole tavalise põllul asuva ehitusprojektiga, siis on muinsuskaitse all olevate hoonete restaureerimine seni veninud. “Töid teeb Lindebergi Fassaadi OÜ, kes restaureeris ka Audentesele kuuluva Tondi 55 hoone, mille hoonestusõiguse nad said linnalt 50 aastaks,” lisas Moscatello.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul sai veebruaris ühte kasarmuhoonet restaureerima asunud Audentes töödega hästi hakkama ning samamoodi peab säilima ka teiste muinsuskaitse all olevate majade välimus.

“Vastavalt hoone uuele funktsioonile võib sisemist planeeringut muuta, sest kunagisest pole suurt midagi alles,” selgitas Dubovik. “Väga hea, kui katuse puitkonstruktsiooni saaks säästa ja restaureerida, kuid kuju peab igal juhul samaks jääma.”

Tondi sõjaväelinnaku ajaloost

Tsaariarmee, kaitsevägi ja

Nõukogude armee

•• Tondi kasarmud ehitati 1904–1914 tsaariarmee jalaväeosa majutuspaigaks.

•• Vabadussõja päevil 1919. aasta aprillis avati Tondi kasarmutes sõjakool, mis tegutses 1940. aastani. Seal valmistati ette ohvitsere. Kool jagunes jalaväe, suurtükiväe, inseneri- ja mereväe ohvitseride klassideks.

•• Kõrgem sõjakool asutati Tondil 1921. aastal (esialgne nimetus kuni 1925. aastani oli kindralstaabi kursused). Sisseastumiseks korraldati katseid, kuid vanemaid ja kogenud ohvitsere võeti õppima ka komandeerimise korras. Õppetöö kestis kaks aastat ja lõppes väitekirja kaitsmisega.

•• 1922. aastal avati eriklass tagavaraväe ohvitseride ettevalmistamiseks, mis 1923. aasta algul nimetati aspirantide kursuseks.

•• 1924. aasta 1. detsembri mässukatsel rünnati ka Tondi sõjakooli. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.

•• 1994. aasta 31. augustini olid kasarmud NL-i armee valduses.