Tondi ülesõidukoht muutub mõne aasta pärast kahetasandiliseks

 (4)

Raudtee alla tulevad eraldi rajad sõiduautode, jalgrataste ja jalakäijate jaoks.

ETP Grupi inseneridel valmis Tondi raudteeülesõidukoha eritasandiliseks ristmikuks ümberehitamise eskiis, arengukava järgi võtab linn töö ette 2008. aastal.

Raudteeviadukti rajamiseks tuleb Tondi tänav ümber ehitada umbes 350-meetrisel lõigul alates Lõokese tänavast Alevi tänavani. Kui praegu sõidavad autod üle kolme meetri kõrguse küüru, siis edaspidi jääb raudteeviadukti alla kolme meetri sügavune lohk, ütles ETP Grupi territoriaalosakonna insener-konsultant Reedik Võrno.

Sügavamale maa sisse viiakse ka tulevase raudteeviadukti lähedal asuv Kotka tänava ristmik, et kalded jääksid normaalseks ja autodel oleks võimalik ka libedaga ristmikul manööverdada. “Väga sügavale ei saa ka minna, sest all ootab meid pinnasevesi, mis teeb asja keerulisemaks,” ütles Võrno.

Kas 88 või 100 meetrit pikk

Praegu pole veel otsustatud, kas sobivam oleks rajada nelja- või viieavaline viadukt. Mõlemal juhul oleks kummaski suunas autoliiklusele üks ava ning teises tasapinnas läbipääs jalakäijate ja jalgratturite jaoks.

Olenevalt valikust tuleks raudteeviadukti pikkuseks 88 meetrit või 110 meetrit. “Meil on arvutused tehtud, milline on liiklus 15 aasta pärast, ja need on näidanud, et tasuks eelistada viie avaga varianti, sest liiklusvoog kasvab 40 protsenti.”

Perroonile pääsemiseks tuleb pärast ristmiku ümberehitust rajada uued kaldteed ratastooli või lapsevankriga liikujatele. Trammide nn tagasipöördeaas tõstetakse ümber Tondi tänava vasakusse serva, otsustamist vajab veel Tondi 26 maja saatus. Dokumendis “Tallinna magistraaltänavavõrgu arengusuunad aastateks 2005–2014” on Tondi eritasandilise ristmiku ehitusajana kirjas 2008. aasta. Ehitus läheks maksma umbes 70 miljonit krooni.

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul on Tondi raudteeviadukti hädasti vaja, sest ülesõidul on juba praegu suur koormus. Ta juhtis tähelepanu sellele, et teisele poole raudteed saab kesklinnas või selle lähiümbruses küllalt vähestes kohtades, sest aastate jooksul on suletud Lilleküla, Järve, Rahumäe ja Kivimäe raudteeülesõidud.

Rahumäe ülesõit lahti?

•• Nõmme elanike ja linnavolikogu liikme Rein Ratase ettepanekul alustas linn Eesti Raudteega läbirääkimisi, et taasavada autoliiklusele Rahumäe raudteeülesõidukoht. “Seal tuleb väga tõsiselt liiklusskeem läbi mõelda, et ei tekiks suuremat kaost,” ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Priit Koff. Ametliku seisukoha teatab firma reedel.

•• Transpordiameti liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul suleti ülesõidukoht 1970. aastatel, mil autoliiklus oli vähene ja rongiliiklus tihe. Nüüd on asi vastupidi ja Nõmme keskus kipub tipptundidel tihti autodest ummistuma, nentis ta.

•• Transpordiamet peab ülesõidukoha avamist vajalikuks, sest Rahumäe tee äärde on kolinud politseiprefektuur ning rajatud äriettevõtteid ja paljud autojuhid teevad Nõmmel raudteeülesõidukohal parempöörde.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare