Tondipoiste ausammas tuleb esialgsele asukohale
"Tondipoiste" monumendi taastamise ettevalmistamiseks moodustatud komisjon jõudis abilinnapea Taavi Aasa sõnul seisukohale, et vaatamata muutunud linnaehituslikule situatsioonile ei ole tarvis ennistatavale monumendile uut asukohta leida, teatas Tallinna pressiteenistus.
"Kõigi eelduste kohaselt jätab tema ajaloolisele asupaigale ennistatav monument ruumi ka Tondi tänava neljarealiseks laiendamise kava teostamiseks," ütles Aas. "Asjatundjate koostatud esialgsete kalkulatsioonide kohaselt läheb monumendi taastamine koos kõigi eeltöödega ja ühes monumendi ümbruse korrastamisega maksma umbes viis miljonit krooni."
Aas ütles, et kui mingisuguseid ettearvamatuid takistusi ei ilmne, saab ta juba paari kuu pärast komisjoni tööst linnavolikogule ülevaate anda.
Linnavalitsus moodustas 1928. aastal püstitatud ning 1941. aastal hävitatud monumendi taastamise võimaluste väljaselgitamiseks ajutise komisjoni.
Rahvasuus Tondipoiste ausambaks kutsutud mälestusmärk püstitati neljale sõjakooli kadetile Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus. Amandus Adamsoni loodud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra.
Tallinna linnavolikogu edastas selle aasta 21. juunil linnavalitsusele kaks alternatiivset Tondi mälestusmärgi taastamise otsuse eelnõu - ühe neist algatas Isamaaliidu fraktsioon ja teise Keskerakonna fraktsioon.
Tondipoiste monumendi taastamise üks eestvedajaid on Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži endine ülem Jaak Haud. Sellega on järjepidevalt tegelnud Eesti eruohvitserid, keda toetab Kristiine linnaosa valitsus. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poole on pöördunud ka Kanadas elavad Tondi Sõjakooli vilistlased, kes on valmis osalema ausamba taastamises.
