Tõnismäe pronkssõdur sai märulipolitsei toel metallaia
"Siia sõitis täpselt kell 4.30 kümmekond mikrobussi, kust joostes väljunud märulipolitseinikud sundisid meid Tõnismäelt lahkuma," vahendas sündmuskohalt Eesti Päevalehe reporter Garel Püüa.
Püüa hinnangul võis kiivrite ja kumminuiadega varustatud märulipolitseinikke olla ligi paarsada. Tõnismägi tehti inimestest tühjaks umbes viie minutiga ning politseiahelikud piirasid kogu ala sisse.
Kolm ennast pronkssõduri juures autos soojendanud "Öise vahtkonna" aktivisti, kes keeldusid sündmuskohalt lahkumast, viidi kaasa.
Märulipolitsei blokeeris esmalt Tõnismäele viivad tänavad ning veidi hiljem võtsid nende asemel koha sisse kollastes vestides tavapolitseinikud. Mõne aja pärast sõitsid risti üle tee ka politseibussid.
Ühe väiksema ringi moodustasid politseinikud eraldi ümber Tõnismäe haljasala ning kohale sõitsid piirdeaedadega veokid. Hinnanguliselt võis operatsioonis kokku osaleda enam kui 400 politseinikku.
Tõnismägi oli politsei piiramisrõngas poolteist tundi, selle ajaga jõuti haljasala ümber paigaldada piirdeaed ning monumendi juures algas telgi püstitamine.
"Suuremaid konflikte politseinike ja inimeste vahel ei tekkinud," ütles Püüa.
Valitsuse pressiesindaja Martin Jaško ütles kella 5.30 paiku Päevaleht Onlinele, et Tõnismägi avatakse liikluseks kohe peale piirdeaia paigaldamist ning hommikuse tipptunni ajaks on tänavad ammu lahti.
Tõnismägi avati taas liikluseks kell 6.07.
Sündmuskohale oli selleks ajaks saabunud "Öise vahtkonna" liider Dmitri Klenski, kes jagas lahkesti Vene telekanalitele intervjuusid. Klenski ütles intervjuus RIA Novostile, et politsei kasutas liikumise liikmete vastu jõudu. „Nad purustasid auto klaasi ja torkasid kummid läbi,” lausus Klenski. Klenski kinnitusel on üks tema võitluskaaslastest praegu traumapunktis, kus ta laseb ametlikult kinnitada vigastused, mida politsei talle pronkssõduri kaitsel tekitas.
Kaitseministeeriumi varahommikuse teate kohaselt algavad täna hommikul ettevalmistustööd sõjahaudade tuvastamistoimingute läbiviimiseks Tõnismäe haljasalal. Seejärel algavad arheoloogilised väljakaevamised ja identifitseerimistööd, et tuvastada võimalike maetute isikud ja nende arv.
Eeltööde käigus paigaldatakse Tõnismäe haljasala ümber aed. "Eesmärgiga tagada säilmete väärikas kohtlemine ning tuvastustööde läbiviimine vastavalt rahvusvahelistele reeglitele püstitatakse tuvastamistööde ümber telk," seisab ministeeriumi ametlikus teates.
Sõjahaudadesse maetud isikuid hakkab identifitseerima Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo koos Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusega. Arheoloogide läbiviidavate väljakaevamistööde juures viibib kohtuarst, kes juhendab säilmete avastamise, väljakaevamise, dokumenteerimise ja pakendamise protsessi. Leitud säilmed dokumenteerib ja pakendab politsei ekspert-kriminalist.
Tallinnas Tõnismäel asuv haljasala on tunnistatud kultuurimälestiseks kui Teises maailmasõjas hukkunute matmispaik.
Selgusetusele Tõnismäe haljasalale maetute isikute ja nende täpse arvu kohta on viidanud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus oma 2006. aastal koostatud ajaloolises õiendis Tallinnas Tõnismäel asuva punaarmeelaste ühishaua ja mälestusmärgi kohta. (vt http://www.valitsus.ee/brf/doc.php?34981 ).
Kaitseministeeriumi juures tegutsev sõjahaudade komisjon on tuvastanud, et maitsmispaiga näol on tegemist sõjahaudadega.
Arheoloogilised väljakaevamised Tõnismäel toimuvad Muinsuskaitseameti peainspektori juhendamisel. Kõik tööd teostatakse kooskõlas sõjahaudade kaitse seaduse sätetega, kinnitab kaitseministeerium.
Piirivalve tõhustas üleeile piirikontrolli kõigis Eesti piiripunktides ja saatis ööl vastu kolmapäeva piirilt tagasi üheksa Läti venelasest äärmuslast.
Põhja prefektuuri andmetel oli 8.30 ajal Tõnismäel rahulik ning politsei loodab ka edaspidi, et inimesed käituvad rahumeelselt ning ei allu võimalikele provokatsioonidele.
