Tõnismäe veetorn ootab uut asjalikku üürnikku


Tõnismäe veetorn ootab uut asjalikku üürnikku
Klomppaest TTÜ Tallinna kolledži hoone on lihvitud paest veetorniga kokku ehitatud.Marko Mumm

Kesklinna valitsus kavatseb ajaloolise veetorni rendile anda kolme­kümne viieks aastaks.

Aadressil Tõnismägi 12 Läti saatkonna vahetus läheduses asuv 19. sajandi lõpus ehitatud veetorn on aastaid tühjalt seisnud.

„Meie soov on, et torn saaks linlastele avatud. Kolmkümmend viis aastat oleks ettevõtjatele eeldatava investeeringu suurust arvestades sobiv aeg,” ütles Tallinna kesklinna valitsuse vanema asetäitja Jüri Lump ning viitas ka praegusele madalseisule kinnisvaraturul. Lump lisas, et oluline on leida veetornile sobiv avalik kasutus – selle otstarbeks on määratud äri- ja ühiskondlik hoone. „Ei oska täpset funktsiooni veel ette näha, aga kindlasti ei tohi uksed linlastele suletuks jääda,” märkis Lump.

Tegu on vaid esialgse plaaniga, sest kesklinna valitsuse ettepaneku torni väljarentimiseks peavad kinnitama nii linnavalitsus kui ka -volikogu. Pakkumise alghind on 40 krooni ruutmeetrilt, mis teeb torni ligi sajameetrist kasulikku pinda arvestades üürihinnaks kuus umbkaudu neli tuhat krooni. Sellele lisanduvad aga kõrvalkulud, maksud ja koormised. Sealhulgas peab tulevane üürnik veetorni kindlustama vähemalt taastamisväärtuse ulatuses.

Veetorn on alates 1996. aastast arvatud riigi arhitektuurimälestiste nimekirja ning üheks tingimuseks uuele üürnikule on varasem kokkupuude muinsuskaitselise väärtusega objektide restaureerimise ja haldamisega. Projekteerimise ja ehitusliku restaureerimise kulud – mille hulka kuuluvad ka kommunikatsioonide väljaehitamine ja võrkudega liitumine – on Tallinna kesklinna valitsuse hinnangul ligikaudu 6,7 miljonit krooni. Ajaloolise siseplaneeringu taastamine ei ole uuele üürnikule kohustuslik, kuid restaureerimist vajavad välistrepi konstruktsioonid.

Samal teemal:

Veetorni ehituskonstruktsioone hinnatakse heaks ning rahuldavaks, metallist konstruktsioonid ei ole oma endist tugevust kaotanud. Puidust detailidega on lugu paraku kehvem: nii aknaraamid kui ka uksed on viimseni amortiseerunud. Peale- ning juurdeehitus lubatud ei ole, veetorn tuleb säilitada olemasolevates gabariitides.

Historitsistlikus stiilis

Praeguse veetorni kohal asunud tuuleveski tõttu on kogu Tõnismäge nimetatud ka Veskimäeks. Paekivist valminud historitsistliku torniga ehitati 1930. aastate keskel arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi kokku naiskutsekooli hoone, paefunktsionalismi ehe näide. Praegu asub seal Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledž.

Tõnismägi

••    Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, kui raad andis ordule, kellele seni oli Tallinnas kuulunud vaid Toompea, ka osa linna kogukonna ühisest maavaldusest.

••    Tõnismäe nimi tuli Püha Antoniuse auks püstitatud kabelist. Vanemates allikates on Tõnismäe kõrgendikku kõige sagedamini nimetatud Antoniuse mäeks.

••    Veetorn ehitati 1882. aastal

A. v. Howeni ning insener Esseni projekti järgi Toompea ja Kaarli puiestee ümbruse veevarustuseks. Omasuguste hulgas oli veetorn 19. sajandi silmapaist­vamaid historitsistlikke pae­ehitisi.

••    Torni kõrgus on 33,8 m, läbi­mõõt 13,7 m. Terasest veepaagi mahuks oli 400 kuupmeetrit.

••    Ringikujulise põhiplaaniga torni liigendavad mitu vahekarniisi. Paeseinad lõpevad paagiruumi all dekoratiivse kaarfriisiga. Koonilist plekk-katust kannavad puitmetallfermid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare