Tööinspektsiooni teabespetsialisti Sigrid Sarve sõnul jõudis asja menetlenud tööinspektor järeldusele, et Korgi koondamine oli otseselt seotud tema tegevusega arstide liidus. Nimelt kuulub Kork arstide liidu juhatusse ning ühtlasi esindab ta tervishoiuala tööandjate ja töötajate vahelisi üleriigilisi läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks. Töölepinguseaduse kohaselt aga on keelatud töötajate esindajaga töölepingu lõpetamine tulenevalt tema seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisel.

Kuna tööinspektor andis koondamist keelava otsuse, jätkab Kork praegu tööd endisel ametikohal ning tema toetuseks saatsid kirurgiakliiniku töötajad haigla juhatusele ja nõukogule kirja, millele on alla kirjutanud 52 töötajat. "Jääb vägisi mulje, tegemist on lihtsalt kättemaksuaktsiooniga eelkõige dr. Andres Korgi vastu, kes arstide liidu eestseisuse liikmena kaitseb töötajate õigusi ja julgeb teha juhatusele omapoolseid ettepanekuid kirurgiakliiniku töö parandamiseks," seisis kirurgiakliiniku töötajate kirjas.

Samale järeldusele on jõudnud ka Kork ise. "Tõsi, pärast tööinspekori eitavat vastust hakkas juhatuse esimees paljusõnaliselt kritiseerima kliiniku väidetavalt halba tööd, kuid need süüdistused on faktidele toetudes avalikult ümber lükatud," märkis ta.

Haigla juhatuse esimees Boris Kirt ütles, et kuni kõik protsessid on alles pooleli ning mingite otsusteni pole jõutud, ei soovi ta teemat kommenteerida. Varem on Kirt Päevaleht Online´ile öelnud, et Korgi koondamise põhjuseks on haiglas läbi viidav struktuurimuudatus, mille kohaselt luuakse kirurgia- ja intensiivravikliinik ning likvideeritakse kirurgiakliiniku juhataja ametikoht.

Kork on enda sõnul kirjalikult kahel korral avaldanud juhatusele soovi jätkata uue kliiniku juhataja ametikohal, kuid haigla on omalt poolt Korgile pakkunud täiskoormusega kirurgi ametikohta. "Tulin siia haiglasse tööle 1979. aastal, siin on tugev kollektiiv ja minu eelistus on praegust tööd jätkata," seletas Kork.

Tööinspektsioonil on haigla vaide lahendamiseks aega 30 päeva.

Andres Kork on olnud tegev ka poliitikas, 1992. aastal oli ta Tiit Vähi valitsuses tervishoiuminister ja aastatel 2003-2005 oli ta riigikogu liige (IRL). Alates 2005. aastast töötab Kork Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgiakliiniku juhina.