NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
05.09.2018 05:50
Alles NÜÜD? Soomes on see süsteem ja töötab. Igakord kui miski tööõnnetus on, kindlustus korvab. Paariaasta tagant ikka miskeid pisitaumasid on, saab rahus kodus taastuda.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    05.09.2018 09:11
    Et meie riigis on sulased peremehe rahakoti juba ammu kaaperdanud
    05.09.2018 09:51
    kas see Soome haiguskindlustuse protsent on ikka õige? kuidas see nii väike on? kuidas nad sellega saavad hakkama, kui meie haigekassa ei saa 13% hakkama, kas Soome riik paneb sinna muude maksude arvelt mujalt juurde?
    05.09.2018 09:58
    Huvitav kui seal soomes nii suured maksud ning halb, mille pärast siis meie töölised(kel mõistust ning oskusi) eestist jooksujalu jalga põgeneb, paljud peredega ning jäädavalt?! Kõige rohkem muidugi vihastab oravagängi poolt tehtud seadus mis armsalt kodumaalt põgenema sunnitud tööinimese mujal teenitud raha pealt tulumaksu sunnib maksma!
05.09.2018 05:53
Kui sellest kindlustusest makstakse kinni ravikulud jne , siis tuleks sots maks vähemalt poole väiksemaks muuta. Miks peab tööandja sama asja eest topelt maksma
    05.09.2018 08:50
    Poole väiksemaks? Sa ikka tead, kuhu sotsiaalmaks läheb ja kuidas jaguneb? Sotsiaalmaksus on tegelikult pensionikindlustuse osa palgast 20% ja ravikindlustus 13%, millest see kokku 33% tulebki. Seega pensionikindlustusse läheb 60,6% ja ravikindlustuseks 39,4% sotsiaalmaksust. Kui sa sotsiaalmaksu poole võrra vähendad, siis võtad ära juba ka pensioni osa.

    Lisaks peaksid arvestama ka sellega, et üldises ravikindlustuses on tööõnnetuste osa vaid piisk meres. Seega kui ei taha topelt maksta, siis võib sealt ehk 0,...% maha minna.

    PS. Olen ise tööandja, aga erinevalt mõnest olen siiski ka natuke majandusega tutvunud ja maksude ülesehitus pole mulle samuti võõras.
    05.09.2018 09:18
    Kokkuvõttes on Eesti riik per..ekursil ja tegemist on uue maksuga, mis siis osavalt nagu Töötukassa riigieelarvesse kanditakse kuludeks ja eksisteerib ainult paberi.
05.09.2018 06:13
olge siis valmis töötajapoolsete ohutustehnika pisirikkumiste eest näiteks poolest palgast ilma jääma...kaua see tööandja neid töötaja lollusi ikka kinni suudab maksta
05.09.2018 06:15
et selline nn. kompensatsioon on ainuõige, muidugi juhul, kui eeldatav summa või loodetavasti summad on ka väärilised, see tähendab, et katavad nii ravi- kui vajalike medikamentide kulud ning võimaldavad ka haigusperioodi ajal vähemalt inimlikult elada ning patsiendile vajalike toimingutega toime tulla. Meil on kahjuks kombeks saanud, et aina hõiskame- näe, hüppas! näe, kargas! kuid elus juhtub ka ühtaegu halbu situatsioone. Arvan, et just neile on eelkõige vaja tähelepanu osutada ja ühtlasi ka kodanikke väärikalt aidata ning kaasata ka ühiskonda ja ühiskondlikke võimalusi-
05.09.2018 06:36
Ära näpi,ära käpi,ära topi ja kõik on ok. Lihtsad reeglid ju.
    05.09.2018 09:11
    need reeglid hoiavad ära enamuse tööõnnetustest. paraku jäävad alles sellised ,kus tööandja objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel venitab ohtlike olukordade likvideerimisega. samas tootmist seisma ei panda ja öeldakse ,et olge ettevaatlikud. kui aga tööline siiski alla kukub või kuhugi rängalt vahele jääb ,siis öeldakse ,et tal polnud töökindaid käes. näidetena ehk lekkivad survetrassid, kraavide toestamised, katustelt lume koristamine, lammutustööd, puidutööstuse transportöörid jne. kui sina jonnid ,siis tuleb teine, kes asja niikui nipsti ära teeb ja midagi ju ei juhtunud(seekord).
    05.09.2018 14:53
    Räägime katuselt lume koristamisest - kas tööandja peab isiklikult KOGU aja kõrval passima, et töövõtja turvavarustust kasutaks, või piisab sellest, et on kohal valvamas ainult siis ,kui töövõtja katusele ronib?
05.09.2018 06:47
lahtisest uksest pole mõtet sisse end pressida .... normaalsetes firmades olid juba 20 aastat tagasi inimesed kõik kindlustatud igasuguste õnnetuste vastu. nüüd rääkida sellist juttu on hale. laske need peldikfirmad kinni panna , mis millegagi hakkama ei saa.
05.09.2018 07:21
Ehitusvaldkonna väikefirma omanikuna maksan juba praegu vabatahtlikult vastutuskindlustust ja õnnetusjuhtumi kindlustust töömeestele. Õnneks pole reaalselt seda vaja kasutada läinud. Kulu ligi 1000 eurot aastas, aga halle juukseid vähem.
05.09.2018 07:53
Ajuvaba tegelikult....enamus õnnetusi on tööliste endi pärast.
Kõigile on väljastatud kõik turva elemendid aga kurat ei jõua jälgida nagu lasteaial, et nad neid kasutaks. Inimesed ei viitsi nendes tööd teha kuna on ebamugav ja miljon muud põhjust.
Ja kui ikka lööd ise haamriga omale näppu siis oled ikka ise loll mitte tööandja.
    05.09.2018 09:27
    kui kergestisüttiva materjali transportöör plahvatab pikalt teadaoleva vale seadistuse tõttu (ise nähtud), kas siis on ka tööline loll? kui aastaid on liinil raskete detailide ummistused ja tööline peab seda tervisega riskides kõrvaldama ning saab vigastada, kas siis ka loll (ka ise nähtud)? kui ammoniaagi mahuteid tuleb puhastada hinge kinni hoides, kas ka loll(nähtud)? kui aurutrassid lekivad lootuses ,et peavad veel nädalakese vastu, kes siis loll on? jne.
    05.09.2018 14:54
    Oskad lugeda sõna ENAMUS!
    05.09.2018 21:58
    Töötasin 90-ndate alguses Soomes elektriseadmete tehases.

    Seal olid masinad, millega pressiti 3- kuni 5-sooneliste kaablite juhtmesoonte otstesse vaskhülsse. Masin oli umbes õllekasti suurune, turvaelemendina läbipaistev pleksiklaasist kast ümber. Selles oli ainult üks ümar ava kaabliotsa sissepistmiseks - nii sõrmejämedune. No muidugi suutis loll soomlane sõrme sinna auku pista ja pedaali vajutada - tulemuseks lapik sõrmeots.

    Koristaja suutis kukkuda A-redelilt, põlv puruks, läks opile. Kuigi tal olid töövahendid, millega ulatus kõiki pindu põrandalt puhastama.

    Aeg-ajalt ikka kellegi tööjope hõlmad või varrukad sattusid kaablikerimismasina vahele. Õnneks oli seal mingi ülekoormussidur vahele pandud ...
05.09.2018 07:59
on samuti, ja ilma mingigi kahtluseta, majandusliku surve all. Ühtegi lõunat ju tasuta ei saa, tavapäraselt. Kuid antud artiklis oli kandev teema siiski töölise tööõnnetusest ning sellele järgnevatest (ehk?) abinõudest. Sest- sama tähtis, kui on lgp. tööandja, on samuti lgp. tööline.
05.09.2018 08:45
Selleks peaks olema sotsmaks, pole vahet, kas õnnetus juhtub kodus, tööl, või kuskil mujal ja midaiganes tehes. Riik üritab nagu ikka endalt vastutust ära veeretada, küll tööandjate,-võtjate kraesse. Võiks siis sotsmaksu osaliselt kaotada ja inimestele sundkindlustus (kasko). Pole klaarimist kus või kelle süü läbi. Hakkaks maksma pensioni maksu ja sundravikindlustust. Siin muidugi võivad olla ka erisused aktiivsele inimesele.... jne
05.09.2018 08:56
kui valitsuse käsi mängus on läheb nagu ravikindlustuse ja töötukassa rahaga,riik otsustabet hüvitist saab vaid erandjuhtudel ja näpuotsaga ja ülejäänud raha kaaperdatakse riigieelarvesse.
05.09.2018 09:10
Paljud tööandjad on sõlminud tööandja vastutuskindlustuse lepingu, seega tegelikult on probleem ainult nende ettevõtetega, kellel seda pole. Ajakirjaniku väide nagu ei tööandja ei hüvitaks hetkel kahju väljaspool kohut on täiesti väär.
05.09.2018 09:36
Olen jätkuvalt seda meelt, et enne kui midagi juurde moodustada, tuleks olemasolev tööle panna. Nimelt Tööinspektsioon tegelikult töötingimusi ja töökeskkonda kontrollima panna. See oleks kõige parem ennetustegevus.

Inspektsioon tähendab riiklikku järelevalvet. Keskkonnainspektsioon näiteks näeb oma ülesannet riikliku järelevalve teostamises ja vajadusel riikliku sunni vahendite rakendamises.
Tööinspektsioon on endale leiutanud et "roll on olla arvamusliider töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes" ja tegelevad ainult "suhete hoidmise ja arendamisega". Ehk siis üritab kõigiga sõber olla ja ainult vastutuseta sõnavahtu tekitada.
Kui riiklik järelevalve ja sund puudub, siis ongi tekkinud olukord, kus tööandjad ei tee tegelikku riskianalüüsi, ruulib pealesurutud töötempo, tootlikkus sõidab üle ohutuse. Miks ei ole kunagi rakendatud artiklis mainitud 32 000 euri sunniraha? Igale ilma riskianalüüsita tegutsevale ettevõttele tuleks seda rakendada.
05.09.2018 10:16
Küsisin tööandjalt riskianalüüsi näha, ja lõppvaatus,kaotasin töökoha.
05.09.2018 11:10
1, Kas eesti VALITSUS JA RIIGIKOGU ------ON SEDA TEEMAT ARUTANUD .....
ON KA TÄNA TÖÖKOHTI ----MIS RIKUVAD TÖÖLISE TERVISE ---MIDA HILJEM MUIDUGI KAHETSED !
KUI ENAM OMA JALGADEL --LIIKUDA EI SUUDA ,,PEAD LASTE ABI PALUMA --NAGU PALJUD SANDID EESTIS ::
    05.09.2018 12:51
    Ja, nagu ikka, kustutas moderaator minu, mitte saastaja kommentaari ...
    Ja, nagu ikka, ütles ta "Teie eelmine kommentaar ei vastanud Delfi kommenteerimistingimustele" mulle, mitte saastajale Kunagi ...?,   05.09.2018 11:10 eesti ------ ..... ---- --- ! -- ,, -- ::
05.09.2018 11:40
tuleb seegi kord pigem nähvata, et me elame-oleme pigem arengu-, mitte arenenud riigis. Ütlen sõnakese ,kahjuks' seepärast, et Eesti Vabariik on ka minu kodumaa,, kusjuures armastatud, kaua ka igatsetud ning muidugi ka palju pikkade aastate jooksul unistatud, et loodetud ja vabal sünnimaal olukorrad kujunevad arengute koosmõjul positiivsemateks. Seda, et pudrumäed hakkavad kasvama või pime õnn ootab akna taga, isegi minusugune tobu ei lootnud. Samuti, nagu sedagi, et peale veerandsaja juubelit armastatud Eesti Vabariigi poliitika koos majandusega hakkab vähisamme tegema. Ja jääb üle üksnes loota, et ka praegune narr periood varsti lõpeb, enne kui armid osutuvad liialt sügavateks.
05.09.2018 17:29
Töötaja on allkirjastanud ohutusreeglid, aga EI TÄIDA neid. Tööandja saab
nö trahvi??? Kõigepealt hooligu inimene ikka ISE oma elu ja tervise eest.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega