Kui riigikogu ei muuda lähikuudel möödunud aasta lõpus vastu võetud ja 1. juulil jõustuvat töölepinguseadust, jääb statistikaamet aasta keskel jänni Eesti keskmise palga arvutamisega.

Kui praegu kehtivas palgaseaduses ja ka töölepinguseaduses on töötajate palku puudutavate andmete edastamine statistikaametile reguleeritud ja tegemist on suisa kohustusega, siis 1. juulil jõustuv uus töölepinguseadus mitte ainult ei võimalda ettevõtjatel töötajate palkade suurust puudutavate summade avaldamisest keeldumist, vaid lausa kohustab neid töötajate palku enda teada hoidma.

Statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul on uut töölepinguseadust koostanud inimesed saanud tõenäoliselt hakkama inimliku eksitusega. Kuna probleemile saadi üsna vara jälile, jõutakse veel enne 1. juulit seadust muuta ja probleem kõrvaldada.

Riigil on kohustus

„Kindlasti on riigi enda jaoks ülioluline koguda tööjõu kulukust puudutavaid näitajaid, sest see on kas või meie majanduse konkurentsi hoidmisel üks peamisi näitajaid. Kuid lõppkokkuvõttes on Eesti võtnud ka Euroopa Liidu ees kohustuse neid andmeid koguda,” selgitas Potisepp.

Kuigi justiitsministeeriumis äsja valminud õiguslikust analüüsist selgus, et põhimõtteliselt võimaldab statistikaametil keskmise palga arvutamiseks vajalikke andmeid ettevõtete käest teada saada ka riikliku statistika seadus, oleks siiski tarvis palgasummade statistikaametile avaldamiskohustus uude töölepinguseadusesse sisse kirjutada.

Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Thea Treier teatas eile, et sotsiaalministeerium arutab tekkinud probleemi ja kujundab selle lahendamise kohta seisukoha lähiajal.

Vaher: praaki ikka juhtub

•• Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul on niivõrd suuremahuliste ja oluliste seaduste – nagu seda on töölepinguseadus – väljatöötamisel igasugune pisipraak vältimatu.

•• „Kahju muidugi, et sellise olulise puuduse avastamine ei toimunud enne seda, kui seaduseelnõu riigikokku jõudis. Paraku ei juhtinud menetluse jooksul probleemile tähelepanu ka statistikaamet,” lisas Vaher.

•• Endise justiitsministri sõnul on uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel seadusest avastatud veel teisigi pisivigu, kuid need on peamiselt tehnilist laadi. Näiteks on mõned seaduse paragrahvid vigaselt nummerdatud või on kirjavahemärgid vales kohas.

•• Kui mingil põhjusel siiski töölepinguseadust ei muudeta, katkeb suvel tööjõutasusid ja kulukust kajastava statistika kogumine, statistikaameti sõnul pole seejärel võimalik koostada riigile ühtki adekvaatset majandusanalüüsi.