Kogu probleemi aluseks on seisukoht kolmest omavahel seotud Balti riigist.

Kõik, mis Eestil, Lätil ja Leedul on ühist, on Ilvese hinnangul negatiivne. "Meid vallutati samal päeval, meid tõugati samal päeval vägisi Nõukogude Liitu ja meil olid samal päeval massilised küüditamised. Mina ei arva, et see oleks rahvuslik side."

Wall Street Journal kirjutas, et paljud lätlased ja leedulased trambivad tema seisukohtade peale vihast jalgu - rutiinselt annab ta nina peale Lätile ja Leedule, kes soovitavad Balti riikidel kokku hoida.

"Kui me oleks 1939. aastal ühinenud, oleksime esinenud palju paremini. Nüüd me kordame kõik ühtesid ja samu vigu. Öelge seda Tom Ilvesele," protestib Läti Rahvusvahelise Instituudi direktor Atis Lejins.

Ilves väidab vastu, et Balti riigid teevad küll praktilisel tasandil koostööd, näiteks armeede vahel, aga kolmel riigil ei ole ühist kultuuri, mis teeb tema sõnul laiema koostöö mõttetuks.

Wall Street Journal iseloomustas 47-aastast Ilvesest järgmiselt: "Viie ametiaastaga on 47-aastane Ilves keeranud selja Balti naabritele ja suunanud Eesti Lääne-Euroopa orbiidile. Ta on avanud saatkondi mitmel pool üle Euroopa Liidu, tihendanud sidemeid Skandinaaviaga, reklaaminud Eestit kui arenenud tehnoloogiamaad ning viinud riigi surkides, tagant tõugates ja meelitades EL-i liitumiskõnelustele. Nüüd sirutab ta kätt koha poole NATO-s."

Ajakiri märkis, et Ilvese tugevuseks on provokatiivsus. "Ta keeldub õppimast vene keelt, mis on emakeeleks 33 protsentile Eesti elanikest. Ta sõitleb ajakirjanikega, kes nimetavad Eestit endiseks Nõukogude vabariigiks."

Lääne-Euroopa diplomaadid Wall Street Journali andmeil kas armastavad või vihkavad teda. Üks Baltimaades tegutsev Lääne-Euroopa diplomaat nimetab teda tüütuks. Teise arvates on Ilves väljapaistev. "Igatahes ei jäta ta inimesi ükskõikseks," ütleb Rootsi suursaadik Eestis Elisabet Borsiin Bonnier.