Toomas Hendrik Ilves: Eesti hääl Euroopasse!

Vastvalitud president Toomas Hendrik Ilves andis laupäeval esimese pressikonverentsi.

 •• Olite te tänase tulemuse üle üllatunud?

Mitte eriti üllatunud, aga samal ajal oli põnev vaadata, kuidas läheb.

•• Mis suunda viite Eesti?

Tugevamalt Euroopa keskmesse.

•• Mitte-eestlaste seas ei ole teie toetus eriti suur. Kas see on probleem ja kuidas kavatsete seda lahendada?

Ma usun, et üle maailma on eri gruppidel erinevad eelistused. Nii nagu USA-s kipuvad mehhiklased toetama demokraate ja Miami kuubalased toetama George Bushi. Ma ei teeks sellest erilist numbrit.

•• Kuidas kavatsete arendada suhteid Soomega?

Esiteks on meie suhted Soomega päris head, aga need võiksid alati paremad olla. Ma ei näe suhetes Soomega erilisi probleeme. Kuna ma tunnen Soome presidenti juba kümme aastat ja me oleme perekonnatuttavad ja ta käib mul kodus külas, siis usun, et alus suhete edasiseks parandamiseks on olemas.

•• Eesti presidendil on üsna vähe võimu. Kus järgmisena seda võimu praktikas kasutate?

Usun, et presidendil on roll olla kodaniku kaitsja, kes võtab sõna, kui kellelegi liiga tehakse. Ta on inimene, kes vaatab selle järele, et meie välispoliitika oleks järjekindel, ta hoolitseb selle eest, et meil oleks tõhus tsiviilkontroll sõjaväe üle. Need on kõik valdkonnad, kus presidendil on pädevust. Ma ei saa praegu öelda, kus on esimene koht, kus seda pädevust on vaja rakendada. Ma olen president alles 9. oktoobrist ja praegu olen endiselt Euroopa Parlamendi liige.

•• Olete öelnud, et Eesti peaks viima oma sõnumit jõulisemalt väljapoole. Usutavasti ei ole enamik täpselt aru saanud, milline see sõnum teie meelest võiks olla.

Kui pikalt ma peaksin rääkima? Ühelt poolt võin ütelda, et mul on terve raamat neist sõnumitest. Väga lühidalt – me vajame diskussiooni, kuhu Eesti tahaks minna. Mina küll tahaksin, et Eesti oleks väga jõuliselt Euroopa ideede generaatorite hulgas, et jõuaksime Euroopas olla tegijad mitmes valdkonnas. Olgem ausad – me oleme näinud, et pärast Euroopa Liidu laienemist on uute liikmesriikide mõju olnud tunduvalt väiksem, kui me ise tahtsime ja meilt oodati. Usun, et Eesti peaks olema üks neist riikidest, kes hakkab Euroopas rohkem sõna võtma.

•• Mis vahendeid te näete mõjutamaks, et suhted Venemaaga läheksid paremaks?

Kui Eesti tahab neid suhteid muuta, siis tee Moskvasse käib läbi Brüsseli.

•• Presidendi institutsiooni puhul on alati mänginud suurt rolli kantselei direktor. Kes on teie kantselei direktor ehk hall kardinal?

Esiteks ei ole ma selliste otsuste peale peaaegu üldse veel mõtelnud. Teiseks ma lükkan kategooriliselt tagasi sellise väga bütsantsliku – tõsi, kohati väga täpse, kuid minu puhul vastuvõtmatu kirjelduse presidendi kantselei ülemast kui hallist kardinalist. Kantseleiülem on ametnik, kes korraldab presidendi kantselei tööd ja kellel ei peaks olema mingit poliitilist ega muud mõju. Igasugused jutud hallidest kardinalidest tahaksin lihtsalt laualt minema pühkida.

Luukas Ilves suuri muutusi ei näe

•• Stanfordi ülikooli filosoofiatudeng Luukas Ilves (pildil) ütles pärast seda, kui tema isa oli Eesti presidendiks valitud, et nüüd tuleb isal palju tööd teha.

•• Omaenda elu kohta arvas Luukas Ilves, et ei muutu midagi. “Ma olen ikka 18 aastat vana, õpilane, lihtkodanik, ja vahet pole,” lausus Luukas Ilves.

•• Ka ei asu noormees koos isaga Kadriorgu elama. “Ma elan Ameerikas ja õpin Stanfordi ülikoolis,” ütles ta.

•• Luukas Ilvese sõnul oleks tal Tartu ülikoolis õppides ilmselt keerulisem oma senist üliõpilase rolli säilitada. Ameerikas võib küll mõnele sõbrale öelda, et tema isa on valitud presidendiks, kuid seda ei võeta millegi muu kui lihtsalt huvitava faktina.

•• Presidendi poeg mõtles enda sõnul kunagi kuue-seitsmeaastaselt, kui isast sai Eesti Ameerika-suursaadik, et sellest edasi on ju lühike samm presidendini. 14-aastasena sai ta asjadest juba rohkem aru ning mõistis, et pigem on see samm väga pikk.

T. H. Ilves

•• Sündinud: 26. detsembril 1953 Rootsis Stockholmis

Perekond

•• Abielus Evelin Ilvesega

Lapsed

•• Luukas Kristjan (1987)

•• Juulia Kristiine (1992)

•• Kadri Keiu (2003)

Kodu

•• Ärma talu Mulgimaal

Haridus

•• 1976 Columbia ülikool (USA), BA psühholoogias

•• 1978 Pennsylvania ülikool (USA), MA psühholoogias

Teenistuskäik:

•• 2004  europarlamendi liige

•• 2002–2004  riigikogu liige

•• 1999–2002  välisminister

•• 1998 Põhja-Atlandi instituudi nõukogu esimees

•• 1996–1998  välisminister

•• 1993–1996  Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos

•• 1988–1993  Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuse juhataja

•• 1984–1988  Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik

•• 1983–1984  Simon Fraseri ülikooli eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud

•• 1981–1983  Vancouveri kirjanduskeskuse kunstiadministraator ja direktor (Kanada)

•• 1979–1981  avatud hariduskeskuse asedirektor

•• 1974–1979  Columbia ülikooli psühholoogia osakonna assistent-uurija

Riiklikud autasud:

•• Läti Vabariigi Kolme Tähe orden

•• Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi orden

•• Prantsuse Vabariigi Grand Commandeur Legion d’Honeur