Toomas Savi – president tervele rahvale

Reformierakonna kandidaadi elulugu, allikaks Toomas Savi ametlik kodulehekülg

Lapsepõlv, noorus, vanemad

Toomas Savi on sündinud 30. detsembril 1942 Tartus. Isa Kaarel (1916-1989) õppis ülikoolis agronoomiat ja oli lisaks kuulaja Pallase kunstikoolis. Kaarel Savi võttis osa Tartu lahingutest 1941. aasta juulis ning osales Eesti-Soome vabatahtlike Erna grupis Saaremaa vabastamisel. Saksa sõjaväes teeninud ohvitserina langes Kaarel Savi ameeriklaste kätte vangi, anti venelastele välja ja mõisteti 1947. aastal 25+5 aastaks Karaganda vangilaagrisse. Sealt vabanemise järel (1954) oli Suure-Jaani Keskkoolis kunstiõpetaja ja maalis ka ise.

Ema Salme (s. 1918) lõpetas enne Teist maailmasõda Eesti Kodunduse Instituudi ja elab praeguseni Suure-Jaanis.

Toomas Savi vend Juho (s. 1944) hukkus autoõnnetuses 1992. aastal.

Pärast isa vangistamist elas pere Suure-Jaanis, kus Toomas Savi veetis lapsepõlve ja nooruse. 1961. aastal lõpetas Toomas Savi Suure-Jaani Keskkooli. Tema lemmikharrastusteks olid muusika ja sport. 1961. aastal võitis Toomas Savi kolm Eesti koolinoorte meistritiitlit kergejõustikus: kõrgus- ja kaugushüppes ning odaviskes. Hiljem keskendus Toomas Savi spordis odaviskele. Parim tulemus - 81.20 - pärineb aastast 1967 ja sellega oli Toomas Savi 1967. aasta maailma edetabelis 15.

Perekond 1977. aastast on Toomas Savi abielus Kirsti Saviga (s. 1955).

Peres on kaks tütart. Vanem tütar Marit lõpetas sellel aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, noorem tütar Riin lõpetas Tartu Miina Härma nimelise Gümnaasiumi.

Perekond Savi elab Tartus neljatoalises korteris, mille Toomas Savi on oma kätega ümber ehitanud. Perekond Savil on suvila Käärikul ja Hansa Liisingus kapitalirendiga liisitud sõiduauto BMW. Toomas Savi Ühispangast võetud laenu jääk aprillis 2001 oli 89 000 krooni.

Elukutse Toomas Savi huvi meditsiini vastu tärkas juba varases lapsepõlves, suheldes emapoolse vanaisaga, kes oli Suure-Jaanis apteeker. Aastatel 1961-1970 õppis Toomas Savi Tartu Ülikoolis, mille lõpetas üld- ja spordiarsti diplomiga (aastatel 1964-1967 teenis Nõukogude armees). 1976. aastal kaitses Toomas Savi meditsiinikandidaadi kraadi spordifüsioloogia erialal. Kandidaaditöö teema oli "Tippkümnevõistlejate sportliku töövõime määramine".

1970. aastal asus Toomas Savi tööle arstina Nõukogude Liidu kümnevõistluse koondise juurde. 1972. aasta Müncheni, 1976. aasta Montreali ja 1980. aasta Moskva olümpiamängudel oli ta Nõukogude Liidu kergejõustikukoondise arst.

Aastatel 1970-1979 töötas Toomas Savi Tartu Ülikooli lihastalitluse aluste teadusliku uurimise probleemlaboratooriumi vanemteadurina, 1979-1992 oli Tartu Kehakultuuri Dispanseri peaarst, 1992-1995 Tartu abilinnapea.

Ühiskondlik tegevus Keskkoolis astus Toomas Savi komsomoli, ülikoolis visati ta sealt välja. NLKP-sse astus aastal 1980, enne Moskva olümpiamänge. Kommunistlikust parteist astus Toomas Savi välja 1987. aastal.

Aastatel 1989-1996 oli Toomas Savi valitud Tartu Linnavolikogu saadikuks.

1994. aastal oli Toomas Savi üks Eesti Reformierakonna asutajaliikmetest. Reformierakonna nimekirjas valiti ta nii 1995. kui 1999. aastal Tartu linna valimisringkonnast Riigikogusse. 1995. aastal andis Riigikogu valimistel oma hääle Toomas Savile 6306 valijat, 1999. aastal 6535 valijat. Tartu linnavolikogusse valiti Toomas Savi ka 1999. aasta oktoobris, kuid ta loobus mandaadist 2000. aasta kevadel seoses tagasivalimisega Riigikogu spiikriks.

Riigikogu esimeheks on Toomas Savi valitud seitsmel korral.

Kuuluvus organisatsioonidesse Toomas Savi on Eesti Olümpiakomitee asutajaliige (1989), Eesti Suusaliidu president (1999) ja liikumise "Eluterve Eesti" juhatuse liige (1994). Toomas Savi kuulub ka Tartu Rotary Klubisse.

Autasud

Toomas Savi on autasustatud Norra Kuningliku I klassi teeneteordeniga.

Keelteoskus

Lisaks emakeelele oskab Toomas Savi soome, inglise ja vene keelt.

Ajakirjandustegevus

Toomas Savi on avaldanud artikleid paljudes Eesti väljaannetes, eelkõige spordimeditsiini ja poliitika teemadel.