Toompeal mälestati juuniküüditamise ohvreid
Laupäeval tähistati Eestis 56 aasta möödumist esimesest suurküüditamisest, mille ajal saadeti loomavagunites Venemaale ligi 11 000 eestlast.
Tallinnas kogunes paarsada inimest Harjumäel Linda kuju juures represseeritute ühingu Memento mälestusmiitingule, kus sõnavõttudega esinenud Riigikogu aseesimees Ants Käärma, Tallinna linnapea Ivi Eenmaa ja mitmed teised rääkisid 14. juuni sündmuste tähendusest Eestile.
Isamaaliidu ja Parempoolsete nimel võtsid sõna Toivo Jürgenson ja Vootele Hansen, kes rõhutasid vajadust mõista ametlikult hukka kõik, kes olid seotud 1941. aasta ebainimlike sündmuste korraldamisega. Jürgensoni sõnul tuleb järgida Saksamaa eeskuju, kus tuhandetel kohtuprotsessidel mõisteti süüdi natslike kuritegude organisaatorid, ja toimida nii ka kommunistlike mõrvaritega.
Samasuguseid mõtteid avaldas oma läkituses mälestusmiitingule ka Riigikogu liige Enn Tarto.
ühingu Memento juht Leo õispuu rääkis probleemidest küüditatute kindlakstegemisel, sest suur osa nende küsimuste uurimiseks vajalikke dokumente on viidud Eestist Venemaale.
Siseministeeriumi poolt asetas küüditamisohvrite mälestuseks pärja asekantsler Priit Kelder, Eesti ohvitseride poolt kolonelleitnant Johan Saar. Leinamuusikat mängis piirivalveameti puhkpilliorkester.
Mälestusmiitingul Harjumäel esitati leinapäevale kohaseid laule ja muusikat, osa miitingul osalejaid suundus pärast selle lõppu Tõnismäele pronkssõduri kuju juurde. "Tema on okupatsiooni sümbol ja tema oli see, kes tõi küüditamise kaasa," lausus Memento liige Heli Susi.
Riikliku leinapäeva tõttu toimus festivali Rock Summer pealaval laupäeval mälestuskontsert, kus osalesid Tallinna Poistekoor ja ansambel Linnamuusikud.
Mälestusüritusi oli küüditamise aastapäeval üle kogu Eesti, Turbas ja Purtsel avati küüditatute mälestuskivi.
1941. aasta 14. juunil küüditas NKVD Siberisse üle 11 000 eestimaalase, sealhulgas ligi 4000 alaealist ja 131 alla aastast last. Raudteedokumentide põhjal on tõestatud, et Narva ja Irboska piiripunktide kaudu lahkus Eestist 490 vagunit küüditatutega.
Baltic News Service/ETA
