Töötaja haigusraha ei lähe arstide palgatõusuks
“Töövõimetushüvitis on praegu täpselt nii, nagu ta oli, ja selle arvelt tervishoiutöötajate palga kui ka ravijärjekordade lühendamise osas uusi ettepanekuid ei ole tehtud,” ütles sotsiaalala abiminister Külvar Mand.
Sotsiaalministeeriumi pakutud ettepaneku järgi saaks palgatõusuks lisaraha taotleda haigekassa reservi vähendamisest ning järgmisest aastast kavandatud patsientide transporditoetuse ärajätmisest.
Mandi sõnul ei jätku nendest ettepanekutest tulevast rahast siiski palganõudmiste rahuldamiseks, mille järgi tõuseks arstide tunnipalk praeguselt 50 kroonilt 70 kroonini, õdedel 25 kroonilt 42 kroonini ja hooldajatel 18 kroonilt 22,5 kroonini.
Mandi sõnul peaks riik enam raha eraldama, sama soovitasid ka eelmisel nädal Eestis käinud maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) eksperdid. “Eesti kohta öeldi, et meie meditsiinisüsteemi sisemine efektiivsus on tõstetud päris kõrgele, kuid kui optimeerida seda veel kokkutõmbamiste või vähendamistega, hakkaks see olulist mõju avaldama ravi kättesaadavusele ja kvaliteedile,” ütles Mand. “Ehk süsteem vajab stabiliseerimise mõttes rahalist lisaressurssi.”
Tulevik on tume
Nüüd jäävad osapooled ootama haiglate liidu ja töövõtjate esindajate ettepanekuid, mida arutatakse järgmisel nädalal.
Nii Mand kui ka riiklik lepitaja Raivo Paavo on üsna pessimistlikud selles osas, et arstid võiksid järgmisel nädalal tõe-näoliselt viimase lepitaja juures toimuva kohtumise ajaks kätte saada oma nõutud palgatõusu. “Ma pole küll pessimist, aga väga raske on siit mõlemaid pooli rahuldavat tulemust välja pigistada,” ütles Paavo.
Tallinna perearstide seltsi esimehe Diana Ingeraineni sõnul oli eilne koosolek pigem nukker ning streigi ettevalmistustel pole põhjust vaibuda. “Küsimus on arstiabi jätkusuutlikkuses Eestis,” ütles ta. “Meie keegi ei tahaks seda, et ühel päeval ei võta ükski arst patsiente vastu, aga mida peame siis tegema, kui poliitiline eliit ei võta midagi ette.”
Lisaks plaanib riik seni otse riigieelarvest tasustatud kiirabi, vanglaarstid ja residendid miinimumpalga kokkuleppe alla tuua. Nii tõuseks pildil oleva residendi Katrin Kaburi tunnipalk 36 kroonilt 38-le. “See on pigem naljategu kui palgatõus, kaks krooni tunnist palgaks juurde,” ütles Kabur, kes teeb madala arstipalga tasa muu eriala lisatööga.
Riik jaotab raha ümber
Haiglate liidu juhatuse esimehe Meelis Roosimägi sõnul on riigi pakkumine vaid rahade ümberjaotamine.
“Haigekassa üheks peakriteeriumiks on ravijuhtude jätmine samale tasemele, see aga tähendab, et soovitavaks palgatõu-suks ressurssi pole,” ütles Roosimägi haigekassa nõukogu kuni 2007. aastani tehtud eelarve-prognoosile viidates.
“Haiglate liit teeb küll lähtudes haigekassa prognoosist oma pakkumise, kuid oleme oma võimalustega sellises situatsioonis, et ma ei usu, et meie pakkumine võiks arstide liidule sobida,” märkis ta.
Roosimägi lisas, et oleks liialt ennatlik arvata, et haiglad saaksid oma ressurssidest palga-läbirääkimistele olulist lisapanust tuua. “Ma ei tea, et meil oleks kuskil mingeid ressursse,” ütles ta.
