Veel enam, Eesti Päevaleheni on jõudnud mitu juhtumit, kus töötukassa tegevus paneb inimesi pigem nördima. Näiteks kurtis üks keskealine kõrgharitud seni terve elu töötanud inimene, et töötuks jäädes pidi ta igal hommikul sõitma mitmekümne kilomeetri kaugusele tööharjutusele õuetöid tegema. Naist ajas süsteem marru, sest tööl polnud tema erialaga vähimatki pistmist ja jutt sellest, et muidu võib töötamise harjumus ära kaduda, aastakümneid töötanud naist ei veennud. Parema meelega oleks ta sel ajal tütre lapsi hoidnud ja tööd otsinud, kuid tööharjutusest loobumine oleks tähendanud abiraha kaotust.

Hea lugeja, missugustele koolitustele ja tööharjutustele on töötukassa sind saatnud? Mis on sellest kasu olnud? Jaga mõtteid ja kogemusi aadressil rahvahaal@delfi.ee !