Tõusuvesi vangistas talupere tosinaks tunniks majja ja lauta
“See oli hirmus. Tunne oli, nagu oleksin veetnud väga pika aja allveelaevas. Kursk tuli meelde. Nüüd ma saan aru, mida need mehed võisid omal ajal tunda,” kirjeldas oma üleeilseid läbielamisi Rannaküla mereäärseima talu peremees Jaan Toodu.
Elu karmimad läbielamised said alguse pühapäeva varahommikul kella kahe paiku. “Nägin, kuidas meri tuli silmanähtavalt majale lähemale. Enne seda olin veel paari tunni eest käinud majaesiseid kaitsevalle suurendamas, aga polnud nendest vallidest mingit kasu,” lausus mees.
Jaan Toodu sõnul taipas ta kella kahe paiku öösel, et asi muutub väga hulluks. “Ajasin naise lauta lambaid päästma, ise mõtlesin, et viin toast väärtuslikumad asjad teisele korrusele ja nii tegimegi. Kuid olin toas vist veerand tundi ja enam välja ei pääsenud.”
Toodu väljumist takistas vahepeal ligi poole meetri võrra tõusnud vesi. Mees üritas enda sõnul kogu jõuga ust lahti lükata, aga paraku oli see tulutu ettevõtmine.
Samal ajal helistas Jaanile laudas askeldanud abikaasa. “Helistas ja ütles, et ei saa enam välja. Käskisin tal ronida nii kõrgele kui võimalik ja seda ta ka õnneks tegi,” märkis peremees.
Pärast kõnet pani mees taskutelefoni külmkapile ja olmetehnika päästmisel kukkus telefon toas juba 80 sentimeetri kõrgusele tõusnud merevette. Sellest hetkest oli peremees muust maailmast ära lõigatud.
Teades, et valmis tuleb olla hullemaks, tõstis Toodu elutoa lauale tooli ning ronis tuppa jäänud koeraga sellele.
Loomad hukkusid vees
Samal ajal oli perenaine laudas. Lammaste päästmise asemel tuli tal tegeleda enda päästmisega. Eile juba Pärnus tööl olnud perenaisega rääkida ei õnnestunud, kuid Jaan Toodu sõnul elas ta abikaasa läbi väga jubedad tunnid. Esimeste tundide jooksul uppusid naise silme all neli lammast, kelle määgimine olla ka üle tormituulte möirgamise tuppa meheni kostnud.
Esimese hooga seadis lauta sattunud naine end istuma kanadele mõeldud õrrele, kuid saades aru, et vesi võib veelgi tõusta, ronis ta lauda lae alla. “Nii me siis ootasime vangistuses kas päästjaid või vee alanemist. Kõige hirmsam oli see, et ma ei teadnud kaksteist tundi, kas mu naine on elus või surnud,” kurtis taluperemees.
Oli see nüüd rannarahva uhkus või juhuste kokkulangemine, mis Toodude peret Rannaküla madalamasse ja mereäärseimasse tallu jääma sundis, kuid täna ööseks ennustatavasse tormi lubas pererahvas väga tõsiselt suhtuda. “Kui meri juba saja meetri kaugusel on, siis põgenen koos naisega,” lubas mees.
Merevee tõusust saadud kahjusid peremees eile veel kokku arvutada ei julgenud. Kannatada saanud elumaja, hävinud puukuur, saun ja kelder – need on vaid mõned suuremad kaotused. Mehe enda sõnul kaalub majandusliku kaotuse ülisuurelt üles psühholoogiline trauma.
Kaheteistkümnest külmas ja niiskes toas viibitud tunnist hoolimata oli mehel eile tervis korras. “Kuid iial ei unune vaatepilt, kus toas on üle meetri vett. Hommikul, kui aknast välja nägi, siis kartsin kõige rohkem, et aknad lähevad puruks ja külma vett tuleb juurde,” lisas mees.
Toas oli vett ligi poole meetri jagu vähem kui õues.
Kuigi vangistuses olnud perekonnast oli teavitatud ka päästeametit, ei pääsenud talule enne pühapäeva pärastlõunat ligi. Selleks ajaks olid peremees-perenaine omal jalal kuival maal.
Naabertalu noorema generatsiooni esindajad rääkisid, et nad olid Toodude perenaisega ühenduses ka veel kella kolme-nelja paiku öösel. “Ega ta suurt ei rääkinud, ütles, et saab hakkama ja ega ta nüüd ju ei valetanudki,” ütles naaber Piret Päll.
Vaatepilt, mis avanes eile Rannakülas, erines seni üheks suurimaks kriisipiirkonnaks kuulutatud Pärnust oluliselt. Arvestades, et kannatada said kõik paarkümmend Rannaküla majapidamist, siis puudutas loodusõnnetus kõiki.
Näiteks Toodude naabertalust oli vesi kaasa viinud 11 mesitaru. Eakale taluperemehele Kalev Näärile oli see katastroof. Eile lootis ta, et ehk õnnestub mesilased veel päästa. Pooltest tarudest oli kuulda närviliste mesilaste suminat.
Suur kaotus tabas ka Rannakülast mõne kilomeetri kaugusel elavat Häädemeeste vallavanemat, kelle karjast võttis tõusuvesi saja lamba elu. Vallamajast öeldi, et vallavanem on sokis ega soovi juhtunu kohta kommentaare anda.
Juhtunust hoolimata lubasid kõik Eesti Päevalehega suhelnud inimesed jääda ikkagi ranna äärde elama. Paljud lihtsalt ei oskavat kuival maal elada. Toodude perekond kolis randa kümne aasta eest.
